Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Häid suhteid tuleb osata ka müüa

Sergei Slepuhhov 28. veebruar 2007, 00:00

Tänapäeva suhteturundus väidab, et pole võimalik müüa turule paremaid suhteid, kui on firma sees. Kui mõelda, et ka Eesti riik on mõnes mõttes üks suur firma, on see väide veelgi suurema kaaluga.

Läbi aastate pole Eesti kaudu liikuval transiidil olnud just kõige parem maine. Pikad mustad rongikoosseisud nafta või söega, hämarad skeemid, ülirikkad firmad ja ärimehed - need stereotüübid on keskmise inimese maailmapildis väga jäigalt kinnistunud. Seetõttu toetatakse lühinägelikke ettevõtmisi, nagu dividendide väljavõtmine Tallinna Sadamast, "kaitsva" seadusandluse kehtestamist ning muid võtteid, mille abil saab ilma konstruktiivse panuseta rahulikult "lüpsta rikast transiiti".

Tööjõu-, kinnisvara- ja väärtpaberiturgudelt kostvad signaalid näitavad selgelt seda, et oleme jõudnud majandustsükli haripunktile. Tekib küsimus: kuidas jätkata kasvamist ja raha teenimist?

Pöörame pilgu Kagu-Soomes asuva Lappeenranta linna poole, kus elab 59 000 inimest. Linnas tegutseb umbes 3000 firmat, on loodud rohkem kui 26 000 töökohta. Helsingi järel on tegemist suuruselt teise maksuvaba kaubanduskeskusega Soomes.

Mainekas Lappeenranta tehnikaülikool tegeleb uuringutega logistika ning Venemaa ärikeskkonna vallas.

Linna lähedal Saimaa kanali ääres paikneb Mustola sadam (136 000 m") ja Lappeenranta vabatsoon (280 000 m"). Suured puhtad ja ilusad jaotuskeskused, kõrvuti paiknevad sisevee-, auto- ja raudteetranspordiühendused, viisakas ja sõbralik operaatorite teenindus - headel suhetel põhinev ärimudel. Lappeenranta vabatsoon kuulub sajaprotsendiliselt linnale. Paarikümne aasta jooksul suutis vabatsooni meeskond koostöös tolli ja teiste riigiasutustega luua ja välja arendada selgetel regulatsioonidel ja mõistlikel nõudmistel põhineva turvalise ja toetava ärikeskkonna.

Kohalik linnavalitsus annab igal aastal kolm miljonit eurot erasektori toetamiseks. Ettevõtte piirkonda meelitamiseks pakutakse äripindade ja nõustamisteenuste finantseerimise kõrval ka näiteks soodustingimustel lasteaia või koolikohti lastele ning muid sotsiaalseid lisaväärtusi.

Tänu omavalitsuse ja erasektori pingutustele on kunagisest Karjala provintsist saanud oluline (transiidi)äri-, turismi- ja kultuurikeskus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kus potentsiaalsetele investoritele ei müüda mitte niivõrd teenuseid või kaupu, kuivõrd koostööd ja häid suhteid.

Sarnast lähenemist on näha ka teistes Soome linnades.

Pärnust väiksema linna Kouvola võimude visioon on linna väiksusest hoolimata päris muljetavaldav. 2010. aastaks tahavad nad saada juhtivaks raudtee-, äri- ja innovatsioonikeskuseks Euroopa Liidu ja Venemaa piiril.

Selle ambitsioonika kavatsuse elluviimine põhineb aga üsna lihtsal püramiidikujulisel mudelil. Püramiidi põhjas on Kouvola omavalitsus, kes koordineerib Innorail projekti (raudteeühendus Hiinaga).

Järgmisel tasandil on aga Innoraili Instituut ning nn arenguettevõtted, mis tegutsevad uurimis- ning arenguprojektidega nii äri- kui ka kultuurisektoris. Püramiidi tipus on Innorail Kouvola äripark, kuhu kuuluvad logistika- ja raudteetranspordi operaatorid, Aasia ja Venemaa kaubandusteenused, tehnoloogia teenusepakkujad, kommertssõidukite hooldus, lisaväärtusteenused - kõik see on esindatud Kouvolas. Unikaalne on ka nn Hiina keskus, kus tegutseb juba 13 ettevõtet.

Tõeliselt globaalse mõtlemise näide on kas või Kouvolast pärit äriidee konkureerida traditsioonilise transpordikoridoriga Hiina - USA läänerannik, luues alternatiivne koridor Hiina - TransSiberi magistraal - Soome - USA idarannik.

Soomes on saadud aru, et transiidi puhul pole tegemist omaette äriga. Soome ärimudel eeldab lisaväärtusteenuste osutamist transiitriigi territooriumil, mis nõuab toetavaid teenindus ja sotsiaalettevõtteid. Selles peitubki meie siiamaani kasutamata võimalus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing