Robert Antropov: Märksõnaks on kaks T-d

Algselt oli Paldiski Põhjasadam planeeritud naftasadamana.

Minu ülesanne oligi tuua linnasadamale kontseptsiooniline muutus, et põhirõhk läheks konteineritele, veokikaubale ning sõiduautodele ja teistele linnatingimustes sobivatele ja suuremat lisaväärtust andvatele kaupadele.

Juhul kui mind peaks Riigikogusse valitama, jätkan ilmselt tööd sadama nõukogus. Poliitikas olengi võtnud eesmärgiks transiidi arendamise küsimused ning sisejulgeolekuga seotud temaatika.

Tunnen ka tänuvõlga kodumaakonna Lääne-Virumaa ees, kuhu ma tahaksin ka panustada.

Üks võimalus selleks on tuua investeeringuid maakonda, mis on ka lähituleviku kavva võetud.

Ukraina on kiiresti arenev tööstusriik, kelle kaubavood Euroopa suunal kasvavad pidevalt. Praegu liigub enamik kaupu Eesti konkurentriikide, näiteks Läti, kaudu.

Rootsi ja Soome liikuvate kaupade puhul on meil paremad kontaktid kui lõunanaabritel, meil peaks olema eelis, mitte vastupidi.

Kui lisada veel parem tööoskus, usaldusväärsus, siis ei näe ma põhjust, miks valdav osa Ukrainast Euroopasse tulevast kaubavoost Eesti kaudu ei peaks minema.

Eesti toetab Ukrainat tema arenguteel, nemad on huvitatud koostööst meiega. Selline teineteise mõistmine ning vennatunne on tekkinud. See on hea märk ka ärisuhete tugevdamiseks

Põhiprobleemiks on ikka liigne keskendumine naftale ning Venemaale. Teised riigid on jäänud põhjendamatult tagaplaanile.

Teemadega, mida me praegu enda jaoks avastame, oleks pidanud tegelema juba kümmekond aastat tagasi (konteinerveod, sõiduautode transiit - toim).

Praegu hakkab alles Muuga sadam oma tegevust laiendama, Sillamäel on konteinervedudes omad plaanid.

Veel läheb meil hästi, majandus kasvab, aga kus me oleme 10-15 aasta pärast?

Ukraina on näiteks tööstusriik, Hiina panustab elektroonika- ja laiatarbekaupadesse. Me peaksime looma eeldused moodsa infrastruktuuri näol, et olla osa transpordikoridorist ning sellest kasu lõigata ja majanduskasvuga jätkuvalt uhkustada.

Praegu on transiidimahtude kasv Lääne-Ida suunal keskmiselt 10-20% aastas. Praegu ei suuda me isegi iga-aastase kasvuga kaasa minna. Põhivoogudest pole mõtet rääkidagi.

Ilma poliitilise toetuse või poliitiliste otsusteta pole võimalik selles äris edukas olla.

Vaadake kas või Soomet. Mille pärast nad ei taha kuuluda NATOsse? Üks põhjus on kindlasti ka selles, et saaks Venemaaga paremini kauba- ja transiidiäri ajada. See on Soome jaoks väga tähtis. Tõsi on see, et kui üks riik paneb ärimeestele käe ette, siis pole midagi teha. Ärimeeste pingutustest ja headest omavahelistest suhetest pole vähimatki kasu, kui valitsuse ja poliitilisel tasemel üldiselt asjad ei suju.

Täpselt nii. Peame selgusele jõudma, kes me oleme tulevikus. Praegu üritame tegeleda konteinervedude ning sõiduautode transiidi edendamisega, kuid seda oleks tulnud teha kümme aastat tagasi. Tegeleme mineviku küsimustega, mis oleks pidanud praegu juba reaalselt tulu tooma. Oleme konkurentidele tublisti edumaad andnud.

Seetõttu peab omama häält poliitikas. Tahame või mitte, aga ainult kingabutiiki on võimalik ilma poliitikata rajada.

Kui mingisugust suurt ettevõtmist alustada, algab kõik ikkagi kohalikust omavalitsusest ning lõpeb ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tasandiga. Seetõttu peab ka koostöö nendega olema tõhus.

Ükskõik, milline Eesti sadam sõlmib sarnase lepingu: kõigile tuleb see kasuks. Tegu on esimese pääsukesega. Kui Hiina kaubad hakkavad ükskord läbi Eesti minema, saavad sellest kasu kõik sadamad.

Mida rohkem on Eesti strateegiliste partneritega valitsuse, ministeeriumi ning erasektori vahel kontakte, seda parem.

Fakt on see, et käideldavate konteinerite hulk, mis sellesse lepingusse kirja pandi on kordi suurem kui Tallinna Sadamal praegu jaksu on. Nii et ka teistele sadamatele jääb sealt oma osa saada.

Pronkssõdur pronkssõduriks, need on poliitmängud, eriti enne valimisi. Oluline on saavutada kahe riigi vahel mingisugunegi suhete stabiilsus. Kui üksteist pidevalt tümitada, siis ei saa edaspidistest koostöö arengutest rääkida.

Pronkssõduri küsimustes tuleb leida tsiviliseeritud lahendus, nagu on seda tehtud Saksamaal, Poolas ja teistes ELi riikides.

Selle asemel, et Venemaad tümitada võiks teda hoopis lüpsta, nagu soomlased teevad.

Mälestusmärk või -kivi maailmasõjas langenutele, kus pole ei Aljošat ega ka mingeid sõja sümboleid

Ei näe põhjust seda kommenteerida. See väide ei tähenda meie projektile midagi olulist.

Paldiski Põhjasadamale otseselt ei tähenda see uudis midagi. Kuid üldises plaanis toob monopol nafta transiidis kaasa samu majandusriske mis nafta kui kaubaliigi ja Venemaa kui riigi monopol Eesti transiidis tervikuna.

Nimeliselt on kindlasti midagi välja tuua keeruline ja spekulatiivne. Üks asi on meelitada maailmas tuntud operaator Eesti raudteel ja sadama(te)sse tegutsema. Miks aga anda kasum kellelegi teistele, kui riik ja/või kohalikud ettevõtted võiksid sellest hoopis suuremat kasu saada?

Pigem tuleks ise luua operaator ning osalus müüa siis mingisugusele tuntud tegijale. Sellest võidaks riik kõige rohkem. Siis kerkib üles investeeringuteks vajamineva raha küsimus, mida saaks lahendada näiteks ka ELi fondide kaudu.

Esimene etapp on endale võita väike osa IKEA kaubavoost Hiinast Rootsi.

Teise etapina loodame, et IKEA rajab Paldiskisse Euroopa jaotuskeskuse. Hiljem võiks ta siia ehitada ka kaubamaja (IKEA on varem teatanud, et Baltimaadesse kaubamaja ei tule- toim).