Soome suunab energia suhtele

Möödunud aasta detsembris Soome transiidisõlmpunktide külastamisel üllatas kõige enam sektoris töötavate inimeste (sadamaametnike, tollitöötajate, kohalike omavalitusjuhtide jne) suhtumine, mis kajastus ennekõike klienditeenindustasemes sadamates ja piiril.

Vähem tähtis pole ka osapoolte arusaam, et aetakse ühist ettevõtmist, kus kõigil on oma panus anda.

Järgnevalt lühiülevaade Soome olulisematest transiidisõlmpunktidest.

500 hektaril paiknev 100% linnale kuuluv sadam investeerib järgnevatel aastatel arengu tagamiseks ligi sada miljonit eurot.

Sadama alal ning selle lähiterritooriumil töötab 70 firmas enam kui 2000 inimest. Kahe kolmandiku ulatuses teenindab sadam metsatööstusega seotud artikleid ning kolmandiku ulatuses käideldakse transiitkaupu.

Sadama suurimaks tehnoloogiliseks uuenduseks on RFID-tehnoloogia (radio frequency identificator) kasutamine.

Tänu sellele süsteemile suudavad kaks sadama töötajat monitoorida kogu sadama päevast liiklust, öösiti ja nädalavahetusel tegeleb sellega vaid üks inimene.

Investeering läks sadamale maksma 15 miljonit eurot.

Lähematel aastatel on sadamal plaanis investeerida rajatistesse, infrastruktuuri ning sadamaala laiendamisse ligi sada miljonit eurot.

Kokku tegutseb Hamina sadamas kuus operaatorit.

Piiripunkti heaoluks investeeritakse 50 miljonit eurot. Vaalimaa on kõige tihedama liiklusega piiripunkt Soome ja Venemaa vahel.

2005. aastal läbis piiripunkti ligi 390 000 veokit. Eelmise aasta vastavateks näitajaks prognoosis Vaalimaa tollipunkti ülem Mika Poutiainen 440 000 veokit, mis moodustab 70% Soome-Venemaa piiriületustest.

2011. aastaks peaks vastav number kasvama miljoni veokini aastas.

Võrdluseks on Narva piiripunkti läbilaskevõime ligikaudu 350 000 veokit aastas.

Soome piiri ning tolli päevane maksimaalne läbilaskevõime ulatus eelmisel aastal tervikuna 1650 veokini.

Paberite kordaajamine võtab veokijuhil Soome piiril keskmiselt viis minutit, samal ajal kui Vene piiril võtab sarnane protseduur aega 25 minutit.

"Võimatu on prognoosida, millal piiril järjekorrad tekivad ning millal kaovad. Statistika kohaselt puuduvad järjekorrad pühapäeva õhtust esmapäeva õhtuni. Ülejäänud ajal on kogu aeg mingisugune järjekord. 50 päeval aastas on veokite järjekord rohkem kui 10 kilomeetrit," rääkis Poutiainen.

Vene piirivalve ja toll suutis 2005. aastal läbi lasta 500 veokit päevas, 2006. aasta parematel päevadel on suudetud vastav näitaja viia 860ni.

Kuna piirijärjekord häirib kohalike elanike liikumist, plaanib Soome riik investeerida piiri lähedale 50 miljonit eurot rajamaks parkimisplats koos pesemis- ja toitlustusvõimalustega.

Soome suurimas sadamas võtab veokijuhil konteineri sadamast kättesaamine aega keskmiselt 27 minutit.

Hea tulemuse üheks põhjuseks on kindlasti sadama kolm konkureerivat operaatorit. Kuni 2005. aastani tegutses sadamas vaid üks operaator. Eriline osa sadama tegevuses on sõiduautode transiidil. Sarnaselt Haminaga on ka Kotka sadamas suurem jagu teenindusprotsesse automatiseeritud, mis vähendab tööjõukulusid.

Kouvula reklaamib ennast kui ühenduslüli Aasia ning Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel.

Tegu on raudteelaste linnaga sõna otsese mõttes, kus integreeritud on kõik osapooled: raudtee asja arendavad nii linn, kohalik kõrgkool kui ka spetsiaalne kohalikuks raudtee ning logistika arendamiseks loodud mittetulunduslik ettevõte. Püramiidi tipu moodustavad rahvusvahelised logistikafirmad. Mööda raudteed jõuavad kaubad Kouvulast Shanghaisse ja vastupidi kolm nädalat kiiremini.

Soomlased ei piirdu ainult sellega. Kuna USA lääneranniku veovõimsus idarannikule on end ammendanud, näevad soomlased võimalust saata Aasia kaupu Kouvula kaudu USA idarannikule. Tööd selle eesmärgi täitmiseks käivad.

Tänu eelpool mainitule on reaalseks osutunud, et ligi 70% linna 30 000 elanikust on hõivatud teenindussektoris. Transiidi edendamine on märkimisväärselt suurendanud kohalikku turismi. Kontaktide tõttu hiinlastega külastas linna 2005. aastal kokku 1500 Hiina turisti.

Tänavu aprilliks loodetakse regulaarseks muuta kaks korda päevas Kouvulast väljuv plokk-konteinerrong, sihtpunktiga Hiina sadamalinn Tianjin.

Lappeenrantas loodetakse igal aastal luua 250 uut töökohta, seda paljustki tänu vabatsoonile. Piirkonnast loodetakse arendada ainus Vene ärikeskus ELis.

Alates linna loomisest 1649. aastal on keskus olnud rahvusvahelise kaubanduse sõlmpunktiks. Lähimad sadamad vabatsoonile on Hamina (90 km) ning Kotka (92 km). Praegu tuuaksegi suurem osa kaupu veokitega Kotka ja Hamina sadamast.

Kuna rööpmelaius on Soomes ja Venemaal sama, on võimalik Venemaalt saabuvad kaubad transportida otse vabatsooni konteinerdepoodesse ja ladudesse. Linnal on ka oma lennujaam ning veeühendus Venemaaga Saima kanali kaudu. Praegu siiski raudteedpidi tihedat kaubavahetust ei toimu, kuid Venemaal on soov muuta reaalsuseks sõiduautode transiit mööda raudteed. Takistuseks on autode käitlemise infrastruktuuride puudus.

Vabatsoonis töödeldakse transiitkaupu ümber, ladustatakse ning pakendatakse tollimaksuvabu kaupu edasisaatmiseks. Lappeenrantas paikneb ka Soome idaosa tollipiirkonna kontor, kus tollikontrolli järelevalve all on võimalik kaupu töödelda ning neile tolli- ja maksuvabalt lisaväärtust luua.

140 000 elanikuga linna on loodud ka innovatsiooniettevõte, mille ülesandeks on arendada piirkonnast ainus Vene ärikeskus ELis. Eesmärgiks on luua igal aastal juurde 250 uut töökohta. Prioriteetide hulka kuulub ka ülepiiriline Soome ning Venemaa linnadevaheline koostöö. Keskmine lao üürihind vabatsoonis on kolm eurot.

Soomet läbis 2005. aastal 5,6 miljonit tonni kaupu, mis mahult on küll vähe, kuid kauba koguväärtus oli 22 miljardit eurot.

See moodustab ligi neljandiku Venemaa impordist. Põhiliselt panustame elektroonika ning sõiduautode transiidile.

Eeldusi selleks loob Venemaa keskklass. Kui 1998. aastal moodustas see 10% kogu elanikkonnast Venemaal, siis nüüd on vastav number juba 22%.

Meie eeliseks on veel ka sama rööpmelaius, mistõttu pole vaja kaupu vahepeal ümber laadida.

Kokku on Kagu-Soomes ligi poole miljoni ruutmeetrit laopindu. Autode jaoks on rajatud kokku 60 hektarit ladustamisplatse.