Integratsioon ausse

Artikkel

- Uudised
- 1. märts 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Integratsioon ausse
Tegusate Eesti Noorte algatusel toimunud Noorte Riigikogu tulemusel valmis kümme eelnõud. Sütitavamateks osutusid integratsiooni- ja haridusküsimused.
Kümnest eelnõust võeti hääletusel vastu täpselt pooled, viidates märkimisväärsele tulemuslikkusele.
Kümme komisjoni arutlesid erinevaid poliitikamaastikul aktuaalseid küsimusi, alates taastuvate energiaallikate ammendumise probleemist, lõpetades integratsiooni- ja haridusküsimustega. Kõnealused eelnõud olid ühtlasi ka need, mis lõpptulemusel noorte endi poolt heaks kiideti.
Vastu võetud eelnõudest pidasid noored kõige sisukamaks sotsiaalkomisjoni HIV-teemalist programmi. Oma ettekandes tõi sotsiaalkomisjon välja tõsiasja, et ennetustöö on liiga kitsalt koondunud riskirühmade informeerimisele. Julge soovitusena pakuti välja idee hakata informeerivat ennetustööd tegema juba alates seitsmendast eluaastast.
Õiguskomisjon analüüsis olukorda Eesti teedel, tuues välja olulisemad valupunktid ja lahendused. Ennetustööna pakuti välja näiteks kohustuslikku liikluskultuuri õpetust algklassides.
Üheks kõige tõsisemaks vastu võetud eelnõuks võib pidada rahanduskomisjoni eelnõud, mis otsis lahendusi Eesti majanduse ülekuumenemisele.
Rahanduskomisjoni välja pakutud idee luksusmaksust tekitas noortes palju küsimusi, ent debati käigus antud selgitustega põhjendati selle vajalikkust noortele niivõrd hästi, et ka rahanduskomisjoni eelnõu võeti vastu.
Välis- ja põhiseaduskomisjoni aruteluteemad käsitlesid üsna otseselt Eesti-Vene suhteid, pannes noori mõtlema integratsiooniteemadele. Missugune peaks olema Eesti välispoliitika Venemaa suunal, et kaitsta riigi huve? Sellele küsimusele andsid vastuse väliskomisjoni liikmed, sõnastades üsnagi karmi tõe: sisepoliitiline ebastabiilsus muudab Eesti haavatavaks ka välispoliitiliselt.
Põhiseaduskomisjoni kodakondsusküsimus pani noori tõdema, et meie ühiskond näib muulastele liialt suletud - kõikjal on valitsev meie-nemad-vastandumine, mis muudab suhted üleliia keeruliseks. Mõlemad eelnõud leidsid saalis viibijate poolehoiu.
Maaelukomisjoni liige peab toimunud ürituse juures kõige olulisemaks seda, et koostööd pandi tegema väga erinevad noored, kutsudes sellega esile üsnagi teravaid vastasseise, ent lõpptulemusena leitud kompromissid olid seda mitmekülgsemad.
"On märgata, et paljude jaoks on see üritus justkui hüppelaud, et siis hiljem päris poliitikasse sukelduda, paljud on tulnud siia esimest kogemust saama," räägib Ott Maidre.
Kohale tulnud noored nimetavad olulise aspektina ka tutvusi ja suhtlemist, kogemuste jagamist ja praktilisi oskusi, mida üritus annab.
"Lisaks kõigele muule teavad noored, kes siit ära lähevad, väga täpselt, mis asi on resolutsioon, eelnõu ja istung, see tõstab suuresti noorte ühiskonnateadlikkust. Enne ma ei saanud väga isegi aru, mida parlament endast kujutab, nüüd vaatan aga, et see on nii loogiline, ma olen lausa hämmingus, " teab Ott enda kogemusest.
Autor: Eliis Vennik
Hetkel kuum