Kiire, tundlik ja ettearvamatu Alfa Romeo

See võis olla millalgi 1990ndate keskpaiku, kui Speli Pärnu maanteel asuvast Asmer Autost mööda sõites vaateaknal punast iludust märkas. Oma esimese punase Alfaga sõitis Speli viis aastat ja kui liising läbi sai, tahtis naine tingimata ka järgmiseks autoks ikka jälle sedasama Alfat.

Joogatreeneri ja psühholoogilise nõustajana töötav Speli ütleb, et auto on iseloomult vägagi tema enda moodi: kiire, tundlik - mõnikord liigagi tundlik - ja äraarvamatu. "Vajadusel aga kiire ja otsustusvõimeline," lisab naine naerdes juurde. Lisaks võlub Spelit auto juures selle kaunis disain: ilu oli auto ostmise juures oluline, kui mitte kõige olulisem argument.

Enne auto ostmist rääkis tuttav Alfa omanik Spelile, et tegemist on väga hea ja mõnusa autoga, mis on tundlik ning oskab end kohandada juhi sõidustiiliga. Aga et nagu itaallastel ikka, on neil ka omad vead. Näiteks ütles tuttav, et temal tuleb autopesulas läbi kinnise akna natuke vett sisse. Samas lisas ta, et kui see ei häiri, on auto väga OK. Speli autol pesus olles aknast vett sisse ei nirise. Küll aga hakkas näiteks jalge all matt üles rullima. Selle probleemi lahendasid mehed teeninduses lihtsalt: kruvisid mati põranda külge kinni ja asi korras.

Juba tugevamat närvi nõuab Speli Alfa juures viimasel ajal aga hoopis see, et mootorit käivitades ilmub näidikuekraanile punane hoiatuskiri "motor failure - go to dealer". Tegelikult, nagu põhjalikud uuringud töökojas välja selgitasid, pole mootoril häda midagi. Viga on hoopis elektroonikas, täpsemalt selles anduris, mis arvutile mootori kohta infot annab. Aga seda ei saanud teada kohe. Kõigepealt pidi Speli tegema märkmeid, et välja selgitada, millisel hetkel veateade tuleb. Selgus, et mõnikord siis, kui juht kiirendas. Mõnikord aga siis, kui auto rahvast täis oli. Ja vahepeal kadus kiri hoopis ära. Speli naerab, et sümptomid olid autol iga kord erinevad ning ilmnesid nii erinevates kontekstides, et "haigust" oli "patsiendil" täiesti võimatu tuvastada.

Kõik eelnimetatud pisihädad ei tule üldse arvesse, võrreldes auto suurepärase disaini ja väga heade sõiduomadustega. Kui võtta kas või ukselinginupud - need on sellised ümmargused, nagu olid omal ajal Volgadel, ja selliseid pole ühelgi teisel autol. Retrohõngu õhkub ka auto sisemusest. Põnevaks teevad Alfa detailid, mis on teistest autodest erinevalt täiesti uues kohas. Näiteks tulede reguleerimisnupud võib leida peale esipaneeli ka käigukangi juurest. Asi, mida Speli algul kapoti alt aga üles ei leidnud, oli koht, kuhu valada aknapesuvedelik. See on nimelt peidetud vasaku külje sisse ja väljast on näha ainult väike sinine kork. See oli paras üllatus. Ja mis Alfa juures eriti põnev - huvitaval kombel suudab auto kohaneda peremehe harjumustega ning kohandada end tema sõidustiilile. Auto aeglustab ja jääb pidama garaažis täpselt õigel kohal. Rääkimata suurepärasest kiirendusest.

Speli lükkab ümber müüdi, nagu ei sobiks Alfa meie kliimasse. Külma ilmaga ei ole mingeid probleeme olnud. Kuna aga Alfa on küllalt madala põhjaga, ei tasu sellega paksu lume sisse ronida. Eesti tänavatel kohtab teist Alfat harva. Küll aga Itaalias, kus Speli ennast tänu Alfade rohkusele eriti koduselt tunneb. Eestis tuleb teist Alfat nähes kohe tahtmine lehvitada.

Mis siis, kui peaks tulema tahtmine auto maha müüa? Vähemalt oma esimese Alfa müügiga Spelil probleemi polnud. Imede ime, hommikul üles pandud müügikuulutuse peale oli ostja kohe õhtul kohal. Tõeline Alfa-fänn mõistagi, Alfa klubi liige, Eestisse mõneks ajaks tööle tulnud välismaa ajakirjanik, kes tõstis kapoti üles, küsis täpsustuseks Speli otsa vaadates: "Ahah, tema sõitis selle autoga?", maksis raha ja tehing oli tehtud. Speli usub, et ka tema järgmine auto võiks olla Alfa Romeo.

Foto: Indrek Susi