Sisu ja vorm naistepäevale

Kui valgusfoori taga seisin, kostis autoraadiost: "Kinkige naistele lilli!" Mitte eriti jõulisel häälel esitatud laul. Kelle oma, polegi tähtis. Tähtis oli see sõnum, mis tekitas hämmingut ja ajas naerma. Selline lugu? Kui mõelda, siis tegelikult alahindab taoline üleskutse nii lillekinkijaid kui ka -saajaid ja tundub tobe.

Naistepäev kui tähistamist vääriv sündmus on aga taas au sisse tõusmas. Ilmselt on publiku seas nõudlust, sest üle hulga aja on märtsi esimesel nädalal valida nii paljude kaunimale soole pühendatud kontsertide vahel. Ja miks mitte siis üheskoos midagi magusamat ja romantilisemat nautida. Maggie Reilly Linnahallis, Francis Goya Eesti suurimates kontserdisaalides, Maarja ja Koit samuti, vennad Urbid ja veel hulgaliselt mitte nii suurele hulgale publikule mõeldud kunsti ja meelelahutust.

Kunagi oli 8. märts vaba päev ja see andis iseenesest põhjuse pidutsemiseks. Nüüd tuleb ta meie pühadekalendrisse jõuliselt tagasi. Jääb mõelda, kuidas sellele päevale enese jaoks õige sisu ja vorm anda. Nii nagu paljudele teistelegi pühadele. Nii kurb, kui laseme end pelgalt lille- või nännimüüjatel mõjutada ning ise midagi originaalsemat ette ei võtagi.

Ja kui te plaanite välja õhtust sööma minna, siis Tallinna vanalinna valides uurige igaks juhuks, kas restoran ikka avatud on. Et ei tuleks pettunult ukselt lugeda silti "avarii" või "sõitsime talvepuhkusele", nagu ma hiljuti kogeda sain.