Energiat tasub endale toota

Kuni 92% suuruse kasutegurini ulatuva kombijaama tööpõhimõte seisneb harilikult gaasikütusel töötava sisepõlemismootoriga selle küljes oleva generaatori käitamises, mis toodab elektrit. Eralduv soojus suunatakse soojusvahetite kaudu küttevõrku.

Tööstuslike jaamade võimsus algab 25 kW, mootoritega jaamade võimsus võib küündida kuni 6000 kW. Sellest suurema võimsuse saavutamiseks läheb tarvis juba turbiini.

Eestis Saksamaal toodetud kombijaamasid müüva ASi Masiner AG juhataja Aarne Schulbach kinnitab, et kombijaam tasub ennast siis ära, kui ettevõttel on jaamale anda püsivalt stabiilset baaskoormust.

Schulbach märgib, et kui baaskoormus on optimaalne ja toodetav elekter ning soojus kulub ära oma ettevõttes, siis tuleb energia firmale tsentraalsest süsteemist ostmisest odavamalt kätte, sest maagaasiga käitatavas kombijaamas toodetud elektri omahind jääb vahemikku 50-70 senti/kWh.

Kombijaama mootorit saab tööle rakendada ka kütusena bio- või puugaasi kasutades. Kui ettevõtte tegevusala võimaldab seda ise toota, saavutatakse globaalsest süsteemist veelgi suurem sõltumatus.

Schulbachi andmeil on kombijaamad väga levinud näiteks Taanis ja Hollandis, kus nende abil toodetakse koguni pool riigis kasutatavast energiast. Eestis oleks tema hinnangul tulevikus potentsiaali hakata väikseid maa-asulaid kombijaamade elektri ja küttega varustama.

Kasvuhoonetes maitsetaimede ja kurkide kasvatamisega tegelev AS Grüne Fee toodab tänu neljale ühemegavatisele gaasigeneraatorile ise 2/3 firmale tarvilikust elektrist ja kogu kasvuhoonete kütteks vajamineva soojuse.

Grüne Fee juhataja Raivo Külasepa sõnul teeb kombijaam 5500 töötundi aastas, kusjuures elektrit võidaks ka rohkem toota, aga sel juhul poleks sooja kuhugi panna.

"Sõltuvalt töötsüklist annab Eesti Energia meile puudujääva elektri ja kui meil seda üle jääb, läheb see omakorda üldvõrku," selgitab Külasepp.

Soojust müüa pole Tartus eriti kellelegi, sest omal ajal välja ehitatud linna soojatootmise võimsus ületab praegu päris oluliselt reaalset tarbimist.

Silmet Gruppi kuuluva Sillamäe soojuselektrijaama tegevjuht Väino Sarnet iseloomustab ettevõttes kasutatavat Eesti suurimat kombijaama väga hea kasuteguriga töötava seadmena.

Nimelt võimaldab jaam gaasi põletamisest saadavast energiast toota kuni 43% ulatuses elektrit ja teist samapalju soojust, seega tuleb jaama üldine kasutegur 85% kanti.

Grüne Fee alustas kombijaama paigaldamist 1997. aastal ja toonaste maagaasi hindadega saavutati investeeringu arvestuslik tasuvus viie aastaga. Kui praegu, mil gaasi hind on 40-60% tõusnud, hakata samadel tingimustel sarnast jaama paigaldama, võib selle tasuvusaeg küündida kümnekonna aastani.

Kümne aasta eest tuli 1 MW kombijaama terviklahenduse eest välja käia miljon dollarit. Kuna projekteerisime ja ehitasime selle ise, kujunes ka hind pea poole odavamaks.

Kombijaamaga saab võimsusvajadusele kiiresti reageerida. Kui meie võrgus tarbimine suureneb, saame nagu sõiduautos sujuvalt gaasi vajutada. Katla ja turbiiniga süsteemi puhul ei oleks kiiretele muutustele üldse võimalik reageerida. Meie kasu seisneb selles, et peame teistelt võrkudelt vähem võimsust ostma. Kui kombijaamaga toodetud elektri üldisesse võrku ostu hinnaks peaks saama 50 senti/kWh, siis selline hind oleks piiri lähedal, mille juures juba tasuks müüa.

Gaasi hind tõusis meie jaoks mullu 24%, ent probleem on pigem ebakindluses tuleviku ees - keegi ei tea, palju gaas veel kallimaks võib minna.

Kui jaam töötab vaid kaheksa tundi ööpäevas, venib tasuvusaeg üle kümne aasta. Viie-kuue aastase tasuvusaja saamiseks peaks kombijaam olema töös 6000-7000 tundi aastas.