Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Intelligentne betoonelementvilla
Enne lõpliku otsuse langetamist käisid nad ka E-Betoonelemendis maad kuulamas. Seal soovitati neile arhitekt Ralf Tamme kui head betooni hingeelu tundjat.
"Kuna Nurmeotsad tahtsid saada sooja ja kindlat kodu ning samas vähendada ehitusega seotud muret ja ka ehitusperioodi pikkust, siis tuli ehitada betoonelementmaja," meenutab arhitekt.
Et neile betooni loomulik pind meeldis, langesid fassaadil selle varjamise ja viimistlemise mured ära. Kui paneelide teostusprotsess oleks seda võimaldanud, oleks ka siseruumis osaliselt loomulikku betoonipinda eksponeeritud, kuid betoonivalul paneelivormi on juba selline eripära, et ühe poole saab kontrollitava kvaliteediga, teine pool aga tuleb suhteliselt juhuslik ning lõppkokkuvõttes otsustasime siseruumid ikkagi kõik täiendavalt viimistleda, kommenteerib Ralf Tamm.
Tellijad rõhutasid, et nende nägemuses võiks hoone asukoht krundil tagada privaatse olemise suure ja eraldatud sisehooviga, maja kujutasid nad avara ja valgusküllasena, tehniliselt kaasaegsena ehk nn intelligentse majana, kus elektrisüsteeme ning seadmeid juhib keskarvuti.
Eramu ruumiprogramm on küllaltki universaalne - elutuba-köök, kabinet, kolm magamistuba, garaaž, saun jms -, kuid krundi orientatsiooni ning asukohta analüüsides kerkis esile kontseptsioon venitatud tänavapoolsest hoonemahust ning õue poole keeratud teisest korrusest, mille all paikneb terrass. Nii saab sauna minna mitte otse elutoast, vaid läbi terrassi ning siseruumis magamistubadest tagatrepi kaudu. Kogu seda keeratud nihestatust seob läbi kahe korruse ulatuv elutuba ning ilmestab mahtude liigendatust sümboliseeriv ralftammelik sakiline aken.
"Nüüd ma ei oska enam öelda, kui palju hoone lahendusest on tellija soov või arhitekti nägemus, sest töö kulges meeldivas koostöös ning kujunes seeläbi vägagi sujuvalt lõpplahenduse suunas," märgib Ralf Tamm.
"Enne projekti valmimist kooskõlastasime mitmeid vahevariante. Mingeid suuremaid ümbertegemisi ei toimunud," kõneleb Heiki Nurmeots. Elementmajaga on projekteerimisprotsess muidugi suhteliselt pikk ning põhjalik, kui betoonpaneelid juba tootmises või paigalduses, on muudatuste tegemine keeruline ning kallis.
Selles majas kasutas Ralf Tamm mõningaid paneelidega seotud iseärasusi arhitektuuridetailide huvides.
"Akende ülaosasse jätsime nišid ruloode jaoks, mitteavatavate akende klaaspaketid paigaldasime otse paneeliava ümbritseva puitraami vahele, saades seeläbi liistuta ülemineku klaasilt betoonile, betoonpaneelide ühendusvuukidele andsime täiendava hoonet ilmestava graafilise olemuse," kommenteerib ta.
"Ka rõdu piirdeks paigaldasime betoonpaneelid, kuigi saledama lahenduse huvides ei ole need piisavalt kõrged ning on täiendatud klaaspiiretega. Saunaruumi sein oli mõeldud klaasist ning teine korrus selle kohal niikuinii postidel, siis keerasime seal klaasid nurkades ilma raamita kokku, saavutamaks ühtsemat, jällegi üleliigsete liistudeta pinda."
Siseruumide viimistlemisel on muidugi oluline osa, sest monteeritava paneelmaja välispind tehakse küll täpselt ühenduvaks, kuid siseruumis jäävad postide-talade-seinte-lagede ühenduskohad küllaltki laiade vuukidega rägastikuks ning kuigi välisviimistlus on peaaegu valmis ja igavene, läheb siseviimistlusse oluliselt rohkem ressurssi kui näiteks plokkidest laotud maja puhul, lisab arhitekt.
Heiki Nurmeots tõstab esile maja intelligentsust: arvuti (IHC Windows Controller) kontrollib/juhib hoone elektrisüsteeme ( valgustust, ruloosid jne). Elektrisüsteemi toimimist on võimalik jälgida ka üle interneti. Samuti on eramu varustatud kõikvõimaliku mugavustehnikaga - automaatse ventilatsiooni-, jahutus- ja kesktolmuimemissüs-teemiga, vesipõrandaküttega kõigil korrustel, automaatse kastmissüsteemiga õues.
"Aia kujundamise jätsime maastikuarhitekti hooleks ning selle üle võib vaid rõõmu tunda, sest nüüd lisandus rangele kantstiilile veidikegi voolavat looduslikku joont ning tervikpildis mõjub see värskendavalt," on Ralf Tamm rahul.
"Me õppisime seda, et mida rohkem projekteerimisprotsessiga vaeva näha, seda parem lõpplahendus tuleb. Samuti sai kinnitust fakt, et mida kvaliteetsema ehitusprojekti arhitekt on koostanud, seda ladusamalt kulgeb ehitusprotsess," jagab rahulolevalt oma kogemusi Heiki Nurmeots.
Autor: Tiina Kolk