Järgmise valitsuse teeb Andrus Ansip

Eilse kella kümnese seisuga oli Reformierakonnal napp edu Keskerakonna ees. Samas on peetud tõenäoliseks ka varianti, kus isegi kui Keskerakond võidaks napilt valimised, jätkaks peaministrina siiski Ansip. Tõenäolisemaks peetaksegi Reformierakonna koalitsiooni Keskerakonnaga, Reformierakonna koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ning kellegi kolmandaga peetakse vähem tõenäoliseks.

Kuigi Ilvesel on otsustamiseks aega 14 päeva alates valitsuse tagasiastumisest, võib Reformierakonna pea Ansip asuda valitsuskoalitsiooni läbirääkimistele.

Poliitikud ise jäid napisõnaliseks. "Kui nüüd ausalt öelda, siis ei ole võimalik isegi esmaspäeval nendele küsimustele vastata," sõnas Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. Sama meelt oli ka Keskerakonna peasekretär Kadri Must. "Me ei spekuleeri enne valimisi. Riigi saatuse otsustavad valijad pühapäeval ja vastavalt sellele otsusele teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimised võitnud erakonna juhile," lisas ta. Ainukesena lubas valimised võita Reformierakonna peasekretär Kristen Michal, kes oli veendunud, et peaministriks saab just Ansip.

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul moodustab Reformierakond valitsuse Keskerakonnaga. "Vajadust kedagi juurde võtta pole. Suure tõenäosusega saab peaministriks Ansip, kuna Reformierakonna enamus ei aktsepteeri Savisaart peaministrina," arvas Saarts.

Kuna Reformierakonnal on tugevam positsioon, realiseeruvad Saartsi sõnul mitmed Keskerakonna kulukad valimislubadused tunduvalt kahvatumas vormis. Samas Reformierakond viib ellu maksulangetamise.

"Mul on raske uskuda, et Reformierakond loobuks senisest partnerist isegi pärast valimiseelse sopaloopimise mahapesemist. Reformierakonna liitu IRLiga ei pea tõenäoliseks, sest kahepeale nad enamuskoalitsiooni ei tee ning vajadus kaasata kolmas osapool tekitab ebapüsiva liidu," arvas ka majandusteadlane ja ettevõtja Lauri Luiker. "Kui jätkatakse vanaviisi ning Keskerakond ei soovi peaministritooli, siis tuleb neli aastat jälle justkui vahevalitsust - otsustavaid samme ühiskonna reformimisel ei tule, riigi roll majanduse reguleerijana tugevneb," lisas ta.

Ärimehed võimalikke arenguid kommenteerima ei soostunud. "Tahame hoida edasi poliitiliselt neutraalset joont," ütles Hansapanga juht Erkki Raasuke.