Kuidas võtta pärast projekti valmimist pakkumisi ehitajatelt? Kui lihtne või raske on hea ehitaja leidmine?

Ehitusprojekti valmimisel peab tellija projekti sõltumatu konstruktori abiga üle kontrollima, et leida üles projekteerimisel tehtud võimalikud arvutuslikud või konstruktiivsed ebatäpsused.

Pärast avastatud ebatäpsuste projekteerijapoolset korrigeerimist on projekt valmis hinnaküsimiste võtmiseks ehitajatelt.

Seda on kõige lihtsam teha projektipõhiselt koostatud ehituslike tööde koondtabeli alusel. See tabel võimaldab tellijal teostada erinevate hinnapakkumiste objektiivset analüüsi ja kergendab tellija valikuid õige ehitaja leidmisel.

Ehitaja pakutav tööde hind ei tohiks tellijale olla ainuke valikukriteerium. Kuni pole sõlmitud ehitusliku töövõtu lepingut, ei oma hinnapakkumine ehitaja jaoks juriidiliselt siduvat toimet.

Seega sama tähtis kui pakutav hind on sõlmitava lepingu sisu. Just seal määratletakse läbirääkimiste tulemusena tellija ja ehitaja omavahelised kohustused ja õigused, ehituse teostamisel tekkivate probleemide lahendamise meetodid ja võimalikud mõlemapoolselt rakendatavad sanktsioonid.

Enne ehitaja leidmist ja temaga lepingu sõlmimist peab tellija selgeks mõtlema, kes on tema jaoks hea ehitaja. Ideaalvariandis on selleks ehitaja, kes teostab ehitustööd tellija sekkumiseta ja projektijärgselt, maksimaalse kvaliteedi, kuid minimaalsete aja- ning raharessurssidega.

Tegelikkuses on ehitamine piisavalt keeruline ja spetsiifiliselt loominguline protsess, mille heaks teostamiseks ei piisa ainult teadmistest, vaid on vajalikud ka aja jooksul omandatud kogemused.

Kui tellija ei soovi sekkuda ehitusprotsessi, kuid tema jaoks on oluline ehituse valmimise lepinguline tähtaeg ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine, siis peaks ehitajat otsima nende firmade hulgast, kelle referentstööde hulgas on tavahangete kõrval ka riigihangete edukad teostamised.

Kui aga tellija peab kogu ehituse aja "kätt pulsil hoidma" ja vägesid juhtima, siis soovitaksin sellisel tellijal leida ehitaja väikefirmade hulgast, kelle ehitusmahuks on 1-3 eramut aastas. Tavaliselt on sellise "juhtimise" resultaadiks mitmesugused projektimuudatused, sellest tulenevad aga ehituse tähtaja pikenemine, võimalikud kvaliteediprobleemid ja lõputud vaidlused lisatööde maksumuse üle.

Eesti on piisavalt väike, et tellija saaks koguda vajalikku informatsiooni perspektiivse ehitaja töökultuurist ja juhtimisstiilist.

Minu veendumuse järgi on hea ehitaja see, kelle prioriteet tööde teostamisel on ehitise terviklikkus ja pikk eluiga, kes ei karda probleeme tellija või projekteerijaga selle eesmärgi saavutamisel ja kes oskab nõuda väärilist tasu väärilise töö eest.

Autor: Valeri Lebedev