Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Murukatuse ja kartulimaaga betoonmaja Kloogarannas

Teet Reier 05. märts 2007, 00:00

Halli mere taustal jääb sama karva betooneramu Ranna elurajooni sisenejale esialgu märkamatuks, rohkem paistavad silma männimetsa alla kerkinud palkmajad. Perenaine Kersti Kracht on viimastel päevadel sadanud lume sissekäiguteelt kõrvale rookinud ja tervitab külalisi rõõmsalt uksel.

Fotograaf kasutab aga juhust ja ruttab aeda, et enne talvise õhtuhämaruse saabumist maja korralikult pildile saada. Seda enam, et eelmistel päevadel säranud päike ja pilvitu taevas on asendunud ühtlaselt halli pilvealusega.

Esimesena üllatab sisenejat graniitkividega kirjatud helehall betoonpõrand, mis katab kogu esimese korruse põrandaid. "Ilmselt nii head betoonpõrandat Eestist mujalt ei leia," arvab Kersti. Tõesti suured pinnad on veatud, ei mingeid kuivamisjärgseid pragusid.

"Põrandates kasutatud valge betoon on pärit Taanist, sinna segatud kivide värvuse valisime kohapeal ise," selgitab Kracht. "Tagantjärele vaadates poleks ehk pidanud halli tooni kive üldse panema, aga arvasime alguses, et muidu saab kate ehk liiga tume. Tegelikult oleks võinud ka heledam olla."

Miks just betoonmaja? "Kuna abikaasa puutus enne majaehitust tihedamalt kokku erinevate betoonitehnoloogiate ja kasutusvõimalustega, tuli see otsus kuidagi lihtsalt. Et vaatame siis ise ka, mis sellest betooonist teha annab," räägib Kersti.

Ning lisab, et kui oleks alguses olnud aimu sellest, kui kalliks ja töömahukaks ehitus läheb,oleks võib-olla mingi teise materjali kasuks otsustanud. "Algselt oli betoonitöödeks kavandatud poolteist miljonit krooni, sellele tuli aga pidevalt lisa ja nii kujunes kogu maja maksumus suuremaks, kui algselt planeeritud," lisab ta.

Kersti sõnul oli üheks kindlaks sooviks võimalikult ökonoomne ja maksimaalselt kodumaistest materjalidest maja.

"Ega ma see poolteist aastat, mis majaehitus kestis, millegi muuga peale ehitustööde korraldamise tegeleda saanudki," meenutab ta.

Maja arhitektid on Tauno Aadma ja Laur Pihel. "Taunoga seob meid päris pikk koostöö. Sellegi maja puhul sai arhitektidele esitatud juba valmis joonistatud ruumipaigutus, neil jäi vaid sellele sobiv raamistus luua. Eriti rahul on nad omanäoliste nurgaakendega," selgitab Kersti.

"Algselt oli kavas ka maja välisseintes kasutada värvitud betooni, sellist kuivanud männiokka karva, mis oleks maja veelgi rohkem loodusesse sulatanud," räägib Kersti. "Tegime garaaži otsaseina väikesel pinnal proovi, aga ei jäänud tulemusega rahule, sest värv tõi esile betoonpindade konarused. Nii jäigi hoone loomulikku betoonikarva."

"Kogu eritellimusel tehtud mööbli on kavandanud sisearhitekt Jaak Jõevee koostöös nii mööblivalmistajate kui ka tellijaga, selline rühmatöö oli meil," lisab Kersti.

Ning rõhutab, et betoonmaja puhul tuleb sisekujundusega alustada koos projekti tegemisega, sest küte, vesi, elekter veetakse vajalikesse kohtadesse koos seinte valamisega.

Majapidamisruumi sahtlid ja kapid on paigutatud nii, et midagi nähtaval poleks ja samas oleks kõik väga käepärane. "Eks siin mängis rolli kindlasti aastatepikkune kogemus, mõtlesin läbi, kuidas oleks siin hea toimetada, ja panin need mõtted seejärel paberile," lisab ta.

Vaadates suurtest akendest lumisesse aeda, selgitab Kersti, et muru katab vaid majaümbrust, kaugemal on säilinud looduslik metsaalune. "Juurde sai istutatud õunapuid, rohkem jämedat vitsa meenutaval kuldrenetil olid sügisel otsas juba esimesed kuus ubinat. On ka maasikapeenrad ja tükike kartulimaad, mille saagist jagus meie perele koguni jaanuarini."

Kõiki elutähtsaid süsteeme juhib Kloogaranna eramus arvuti ehk siis tegu on nn intelligentse majaga, kus küte, ventilatsioon ja elektrivarustus on ühendatud ühisesse juhtpulti. "Kui juba püsivatest materjalidest maja ehitatud sai, siis sai otsustatud, et ka süsteemid võiksid olla parimal tasemel, mis praegu võimalik saada on," räägib perenaine.

"Kuna ehitus on uus, siis loomulikult tahab aeg-ajalt mõni funktsioon veel reguleerimist saada, aga kui nad paigas, siis on hoone kasutamine üsna muretu. Näiteks kustuvad automaatselt ära kõik tuled, kui majast lahkuda ja maja valve alla lukustada," lisab ta.

Kütteallikana on kasutatud maakütet, mida toetab elutoas olev õhkküttekamin. Maaküttega seotud kulutused olevat mõistlikud, talvekuudel on tõusnud kogu maja elektritarbega seotud kulud kuni 1900 kroonini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing