Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Angerjakasvatus tõotab kujuneda kasumlikuks ettevõtmiseks

    Euroopa Liidu struktuurifondide kaasabil on veisekasvatuses ehitatud palju uusi laudakomplekse, suurematesse tootmishoonetesse kolimise järel on hulk väiksemad loomakasvatushooned jäänud kasutuseta.
    Kalakasvatus on Eestis kiiresti arenev ala. Põhjus on aasta-aastalt suurenev kalaliha tarbimine. Selle põhjuseks aga eeskätt kalaliha tervislikkus ja asjaolu, et näiteks kalalihas sisalduvatest rasvadest on 96-97% inimorganismile kergesti omandatavad.
    Angerjakasvatus on Eestis veel vähe levinud ja praegu tegeleb sellega vaid üks suurem ettevõtja. Üldse moodustab hoonetes kalade kasvatamine vaid väikese osa kogu Eesti kalakasvatusest. Selle tingib suur investeerimismaht, olulised on ka vee taaskasutuse ja ringluse korraldamisega kaasnevad energiakulud võrreldes looduslike kasvatustiikidega, mis enamasti rajatud jõgede kaldale, kasutades ära looduslikku veevoolu.
    Sisehoonetes kalade kasvatamise eelis seisneb aga võimaluses luua hästi kontrollitav kasvukeskkond, mis lubab suurendada tootlust. Eelis on ka aastaajast sõltumatu toodang. Keskkonnanõuded tootmisobjektidele lähevad üha karmimaks ja majandamine peab muutuma keskkonnasäästlikumaks.
    Hoones toimuv kalakasvatus ongi tunduvalt keskkonnasõbralikum kui looduslikes kalakasvatustiikides. Taaskasutusse saab suunata 90-95% ringluses olevast veest. Kõik tekkivad jäätmed, milleks on enamasti kalade väljaheited, kasutatakse põllumajandusmaade väetamiseks.
    Oma töös valisin kalakasvatuse kohaks Pärnumaal Vändra vallas asuva laudahoone. Tegemist on omal ajal lambakasvatuseks projekteeritud hoonega, kus 600 m2 tootmispinda. Angerjakasvanduse aastaseks toodanguks võib planeerida 40 tonni kaubakala. Kasvatamine toimub plastbasseinides, kus kalu pidevalt sorteeritakse.
    Sorteerimine on vajalik, kuna kalad kasvavad väga erineva kiirusega ja kalatiigis kehtib tugevama võim. Vesi on ringluses ja veevahetus toimub kolm korda tunnis.
    Kalakasvatuse juures on vältimatu ka puhastusseadmete rajamine. Ringluses olev vesi juhitakse läbi mehhaanilise ja bioloogilise puhasti. Mehhaanilises puhastis eraldatakse veest tahked osakesed ja bioloogilises lõhutakse bakterite abil mittevajalikud lämmastikühendid. Lisaks on kasutusel ka kolmas puhastussüsteem, mille abil eraldatakse veest üleliigne lämmastik.
    Kuna kala vajab eluks hapnikku, nende asustustihedus basseinis on aga suur, tuleb korraldada pidev vee rikastamine hapnikuga. Selleks kasutatakse rõhu all sundrikastamist, et tagada kiire protsess.
    Sellised hästi kontrollitavad kasvatustingimused lubavad saavutada maksimaalse kala juurdekasvu ja seeläbi lühendada kasvuaega.
    Kuna angerjad paljunevad ainult Sargasso meres, ostetakse klaasangerjad sisse. Klaasangerjaid püütakse Atlandi ookeani idarannikul. Sealsetes riikides püütud kalamaimudega varustatakse kogu Euroopa kalakasvandusi.
    Autor: Tiit Soosaar
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.