Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiasõltuvusest vabaks

    Homme ja ülehomme kohtuvad Euroopa Ülemkogus ELi maade riigipead ja välisministrid. Meil on seal võimalus teha kaugeleulatuvate tagajärgedega otsus eestlastele, taanlastele - kõigile eurooplastele. Arutamisele tulevad ettepanekud Euroopa ühise energiapoliitika ja reaalse siseturu käivitamiseks. See võib olla Euroopa ajalooline samm.
    Kohtumine toimub kõrgete energiahindade tingimustes, kardetakse, et Euroopale ei ole tulevikus kogu vajalik energia kättesaadav. EL impordib poole energiast. Kui praegu ei võeta ette otsustavaid samme, kasvab ELi impordivajadus lähikümnenditel järsult. Näiteks Eesti toob sisse 1/3 oma energiast.
    Viimaste aastate arengud peaks olema veennud kõiki, et me peame vähendama oma sõltuvust välistarnijatest. Mäletame aastatagust gaasitüli Venemaa ja Ukraina ning hiljutist vaidlust Venemaa ja Valgevene vahel. Mõlemad viisid ajutiste probleemideni ELi energiavarustuses.
    Mõeldes tarnete tagamisele, ei tohi me unustada, et energia on kaup. Kõigi huvides on, et seda kaupa vahendataks hästi toimivatel turgudel. ELil seisab ees väljakutse selgitada seda oma välisparteritele, nagu Venemaa, Hiina ja India.
    Tähtis samm efektiivse turu loomisel on tootmisvahendite ja ülekandeinfra-struktuuri hoidmine eraldi omanduses. See on kõige efektiivsem viis tagada piisav investeeringute maht ja sektori tõhus juhtimine. Väheneb vajadus keeruka bürokraatia järele. Taani on juba seda teed läinud ning kogemus on väga positiivne.
    Konkurents on efektiivse energiaturu põhialus - täna on vähe piiriülest kaubandust. Ükski operaator ei tohiks olla võimeline hinda ja tarneid ülemäära mõjutama. See kehtib ka välistarnijate kohta. Ühe elemendina Euroopa naabruspoliitikas peaksime kutsuma naabermaid osa saama meie energia siseturust. EL saavutaks säästlikuma energiakasutusega kokkuhoidu, eriti maades, kus tänaseni on kasutusel suhteliselt odav energia.
    Taani on Euroopa efektiivsemaid energiakasutajaid SKP suhtes. Meie majandus on 25 a jooksul olnud tõusuteel ilma energiatarbimise suurenemiseta. Majanduskasv ilma kõrgenenud energiatarbimiseta on kõigile jõukohane. Samuti peaksime seadma aastaks 2020 eesmärgi saavutada taastuvenergia osakaaluks 20%. Oluline on edastada kindel signaal investoritele ja tööstusele jätkuvateks pikaajalisteks jõupingutusteks. Variandid on tuuleenergia ja teise põlvkonna biokütuste laiem kasutamine. Taanis on taastuvenergia osakaal Euroopas üks kõrgemaid. Meil on tuumaenergiaagentuur, kätte on kätte jõudnud aeg taastuvenergia agentuuri loomiseks. EL peab ka rohkem panustama teadusuuringutesse uute tehnoloogiate arendamisel. Tulevikunägemuseks on lõplik vabanemine tülikast fossiilkütusesõltuvusest.
    Et panna siseturg reaalselt toimima, on vaja liikmesriike ühendavat füüsilist infrastruktuuri, mis hetkel puudub. Kui räägime elektrist, on näiteks Balti riigid väga isoleeritud. Abi on uutest liinidest Põhjamaadesse, kuid olulisim on ühendus läbi Poola. Kui võrk on loodud, on välistarnijal võimatu peatada mis tahes ELi osa varustamist.
    Neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa liidrite kohtumisel tehakse kaugeleulatuvate tagajärgedega otsuseid. Ühine energiapoliitika saab Euroopa majanduse aluseks ja mängib Euroopa välispoliitikas määravat osa. Meie väljavaateid ei tohi alahinnata. Taani välisministrina loodan, et kasutame võimalust astuda suur samm Euroopa hüvanguks.
    Autor: Per Stig Møller
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.