Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidu raha aitab keskkonda elamisväärsemaks muuta

Andrus Pirso 07. märts 2007, 00:00

Euroopa Liidu abiga saab Eesti parandada puhta joogivee kättesaadavust ja reovee puhastust, arendada taastuvenergeetikat, tõhustada keskkonnajärelevalvet ja -seiret, propageerida säästvat keskkonnakasutust jm vajalikku.

Keskkonna ja looduskaitsevaldkonna üks oluline ja rahaliselt suuremahulisem prioriteet on vesi. Eestil tuleb pingutada selle nimel, et joogivesi vastaks nõuetele ja reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama.

Esialgsete kavade kohaselt on meie veemajanduse arendamiseks järgneva seitsme aasta jooksul ette nähtud seitse miljardit krooni. ELiga sõlmitud ühinemislepe näeb ette, et Eestil on asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks aega vaid 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013. Kuid ennekõike on vaja kiirustada Eesti elanikele vajalikku tervislikku elukeskkonda silmas pidades.

Tarbimise kasvuga kaasnev paratamatu nähtus on üha suurenev jäätmeteke. Mõni aeg tagasi Tallinnas korraldatud uuring näitas, et aastas tekib olenevalt piirkonnast inimese kohta 170-560 kilo prügi. Tuleb välja arendada piirkondlikud prügilate võrgustikud, rajada uusi jäätmejaamu ja taaskasutusfirmad. Suur töö ootab ees praeguste prügilate korrastamise ja sulgemisega.

Loodetavasti saame struktuuritoetustest jäätmekäitluse korrastamiseks kasutada ligi kolm miljardit krooni. Samas - ainuüksi põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (koksimäed, tuhaväljad) sulgemine ja korrastamine maksab praeguste arvutuste kohaselt üle miljardi.

Eesti on looduse poolest Euroopa rikkamaid riike, hinnanguliselt elutseb siin kuni 45 000 taime-, looma- ja seeneliiki. Näiteks võime uhkeldada sellega, et meie metsades elavad karud, hundid, ilvesed, kes teistes Euroopa riikides on haruldused.

Aastateks 2007-2013 on loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, keskkonnahariduse arendamiseks ja keskkonnajärelevalve parandamiseks kasutada ligi 0,9 miljardit krooni struktuurifondide raha. Peame kasvatama keskkonnateadlikkust, sest suurim oht loodusele on loodusest mittehooliv inimene.

Viimase aja mitmete naftatankeritega seotud intsidentide valguses on üks oluline ülesanne võimalikeks hädaolukordadeks (merereostus, üleujutused, tulekahjud, tööstus- ja transpordiõnnetused jne) valmisoleku tõhustamine. Selleks saame kasutada 600 miljonit krooni struktuuritoetusi.

ELi struktuurifondidest Eestile laekuvate toetuste kasutamiseks on valminud kolm valdkondlikku rakenduskava.

Neist rahaliselt mahukaim, elukeskkonna arendamise rakenduskava (koordineerija keskkonnaministeerium) keskendub inimeste heaolu tagamisele kvaliteetse elukeskkonna kaudu. Elukeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab endas keskkonna- ja looduskaitsevaldkonna, energeetika, kohaliku ja regionaalarengu, hariduse infrastruktuuri ning hoolekande ja tervishoiu valdkondade struktuuritoetustest kaasrahastatavaid arenguprioriteete.

Rakenduskava mahukaim valdkond on keskkonna- ja looduskaitsevaldkond.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing