Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tehismõistus levib nii tööle kui koju

    Sipelgad jätavad üksteisele maha lõhnajälgi, aga korrutustabelit õpitakse õpetaja abiga pidevalt üle korrates. Tundub seosetu? Siiski mitte, sest neid pealtnäha kasutuid fakte kasutatakse ära lahendamaks mitmesuguseid tehnilisi probleeme - näiteks tehisintellektitehnikates.
    Terminil "tehisintellekt" on aukartustäratav aura: enamasti kujutatakse sellega seoses ette keerulise ehitusega roboteid askeldamas steriilsetes tehaseruumides.
    Tehisintellekti mõiste on tihedalt seotud õppimise mõistega. Õppimine on teadmiste või oskuste omandamine juhendamise või kogemise abil. Nagu koolis on ka siin õppimises kaks osapoolt: õpilane ja õpetaja. Üks omandab ning teine jälgib ja korrigeerib.
    "Õpilasena" on tihti kasutusel masinõppimise tehnika nimega närvivõrk, mille ehitus ja tööpõhimõte on inspireeritud inimaju anatoomiast. Sarnaselt inimajuga suudab ta informatsiooni hoida, järeldusi teha ning oma veendumusi korrigeerida. Samas suudame tänapäevase tehnika võimalusi kasutades luua närvivõrke, mille võimekus on vastav vaid murdosale inimese ajust.
    Õpilase "tarkust" säilitavad närvivõrkudes teatud arvud ehk nn kaalud, mille vasteks reaalses maailmas on ajurakkudevaheliste sidemete tugevus.
    Kõrvalseisja pilgu läbi on õppuri ülesandeks omandada mingid faktid või seaduspärad ja teha järeldused. Õppur ei saa niisuguse tuupimisega siiski päris üksi hakkama, sest on vaja teada, kas õpitu on ka korrektselt omandatud: on tarvis võrrelda tegelikke väljundeid oodatavatega.
    Üks vanemaid närvivõrgu õpetamisviise on tagasisidel põhinev: närvivõrgu "õpetaja" kontrollib "õpilase" vastused üle ning vajadusel korrigeerib neid teatud viisil.
    Tulles tagasi alguses mainitud korrutustabeli näite juurde, on sisenditeks numbrite paarid, mida tuleks omavahel korrutada.
    Tegelik väljund on õpilase peas tehtud korrutustehe, mis aga ei pruugi alati klappida oodatava väljundiga, ehk siis õpilane võib eksida tulemusega (näiteks 7 × 7 on 56). Õpetaja olemasolu ongi siinkohal vajalik selleks, et märgata õpilase eksimust: võrrelda saadud väljundit (56) oodatavate väljunditega (49) ja anda õppurile tagasisidet. Õpilase veale tähelepanu juhtimisega korrigeerib õpetaja õpilase ajus olevate teadmiste vahelisi seoseid.
    "Õpetajatena" on võimalik kasutada ka teisi tehisintellektitehnikaid, näiteks geneetilisi algoritme (põhinevad evolutsioonil) või kambaaru (isendite kogukond, mis otsib parimat lahendit). Kambaaru - swarm intelligence - on oma filosoofilisest ning sotsioloogilisest aspektist mõtlemapanev tehnika, mis väljendab fakti, et arengu võti peitub isenditevahelises infovahetuses.
    Siinkohal on taas põhjust meelde tuletada näide sipelgate kohta. Kummalisel kombel suudavad primitiivsed olendid üsna lihtsa infojagamise abil sooritada keerulisi tegevusi. Selle hea näide on termiitide ehitised.
    Enam-vähem sarnane infovahetus toimub ka näiteks inimeste ühiskonnas: isegi, kui me seda ei märka, mõjutame me kaudselt oma lähedaste ja tuttavate arvamusi, mõtlemisviise, hoiakuid.
    Tehisintellektisüsteemid on juba praegu meie igapäevaellu imbunud - näiteks skannerite tarkvara ehk piltidest tekstide moodustamine, käekirja tuvastamine, autode registreerimisnumbrite tuvastamine, sõrmejäljelugejad jne. Viimastel aastatel ongi levima hakanud biomeetriliste andmete, eelkõige just sõrmejälgede, aga näiteks ka silmaiirise tuvastamise süsteemid.
    Nii riistvara kui ka tarkvara arengu tulemusena saab ehitada järjest keerulisemaid ja mahukamaid tuvastussüsteeme, mis muutuvad üha rohkem tavainimese elu märkamatuteks osadeks.
    Autor: Triin Randveer
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.