Avaldame alati kell kaks börsiinfo

ÄP 09. märts 2007, 00:00

Tänane Äripäev kirjutab, et börsiettevõtted küll avaldavad oma kvartaalseid majandustulemusi - sest seadus kohustab -, kuid teevad seda, kuidas keegi heaks arvab. Kes avaldab hommikul, kes pärast börsi sulgemist, kes õhtul. Mõni avaldab oma tulemused kaheteistkümnendal tunnil, kui tähtaeg pressib peale.

Äripäev soovitab, et börsiettevõtted võiksid oma majandustulemused avaldada kõik ühtemoodi: vahetult pärast börsi sulgumist ja avaldamise kuupäevast ka varem ette teada anda.

Numbrite edastamise ehk info andmise kõrval on börsiuudistel teinegi tähtis külg: kohelda kõiki investoreid võrdselt. Suvalisel kellaajal eetrisse paiskamisel on eelisseisundis need investorid, kes jälgivad pidevalt börsi kodulehekülge või majandusuudiste portaale. Kaotavad aga need, vaatavad börsi näiteks korra päevas.

Võtame näiteks olukorra, kui konkreetse firma aasta majandustulemused laekuvad kell üheksa hommikul. Enamik väikeinvestoreid on sel ajal rahuliku südamega oma põhitööl ega oska arvatagi, et vahepeal on avaldatud olulist infot, mis võib nendele olulise aktsia hinda mõjutada.

Info saavad ära kasutada pidevad turujälgijad, kes asuvad juba enne kella kümmet kiiresti tegutsema.

Kui mujal põhitööl olev investor leiab aega börsile pilk peale heita alles pärast kella kahte - mis seal ka täna toimus -, võib koita nukker tõdemus, et rong on juba läinud.

Kui avaldada tulemusi pärast börsi sulgemist, siis jääb kõige rohkem aega info õigeaegseks märkamiseks ja samuti oma investeerimisotsuste kaalumiseks. Mida võrdsemalt on investorid informeeritud, seda parem.

Veel parem, kui börsiettevõte teataks veel ette, mis päeval ta oma saavutustega välja tuleb. Tallinna börsilt on eeskujuks tuua Baltika, kes lisaks tulemuste avalikustamise etteteatamisele avaldab ka majandusprognoose. Prognoosid on viimasel ajal unustusse jäänud - aga põhjendamatult.

Eesti börsifirmadel oleks tegelikult lihtne oma avaldamisgraafikut korrastada, tegutsetakse ju n-ö ühel rindel. Vaja on veidike tahtmist.

Firmad, mille aktsiatega kaubeldakse üle maakera, näiteks Nokia, on märksa keerulisemas seisus: eksisteerib reaalne oht, et ühed investorid alles magavad, aga teised juba kauplevad.

On veel üks tegur - psühholoogiline. See ütleb, et tavaliselt on soov head tulemused võimalikult vara teatada, halvad aga jätte viimasele minutile.

Kehtestades kindlad avaldamisnõuded, ei jää ka nendele spekulatsioonidele aluspinda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing