Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimine tõstis rahvuskomitee jalgadele

    Kuni 1990. aastate lõpuni elas organisatsioon vaid iga-aastasest korjandusest. Taasiseseisvumise ja NATO-kampaania ajal olid annetused küll heldemad, kuid rahvas hakkas ka vananema ja annetajate arv kokku kuivama. Samas oli selge, et vabatahtlike toel püsinud ühendus peab vähemalt paarile inimesele palka maksma hakkama. Midagi tuli ette võtta.
    Uue strateegia valik ja investeerimine sai alguse aktsiaseemnest. Nimelt kinkis üks kõrges eas Eesti soost meremees Vassili Kiik organisatsioonile 1990. aastate lõpul üle 100 000dollarilise nelja-viie aktsiaga portfelli. Kui helde toetaja oleks aktsiad enne rahaks teinud, oleks ta pidanud müügilt maksu tasuma. Aktsiate annetamine tulumaksuvabale organisatsioonile oli aga maksuvaba.
    Siis tekkiski majanduskaugel rahvuskomitee juhatusel küsimus, mida nende väärtpaberitega peale hakata. Laekuriks saanud Rink-Abel, ainus majandusinimene ja isikliku aktsiaportfelli omanik tolleaegses juhatuses, avas pangandusteenuseid pakkuva Fidelity Investmentsi juures väärtpaberikonto. Komitee eesotsas laekuriga otsustas aktsiaid lihtsalt hoida ning nii tegi portfell läbi alguses kiire börsitõusu ning siis järgneva krahhi.
    Kuna IT-aktsiaid õnneks portfellis polnud, on kunagine annetus tänaseks oma väärtuse kahekordistanud. Aktsiaportfell on vahepeal veidi muutunud. Kui Radioshacki aktsia on tänaseks müüdud, siis elektrifirma Peco liitus vahepeal Exeloniga ning see aktsia on kümne aasta tagusega võrreldes kolm korda tõusnud.
    See oli aga alles algus. Kuigi vanemate eestlaste ringi koomale tõmbumine tegi korjanduste osas muret, pidasid üksikud rahvuskomiteed pärandustes meeles. 2001. aastal laekus paar väiksemat pärandust - 10 000 ja 50 000 dollarit - ja siis tuli Chicagost teade 600 000dollarilisest pärandusest. "See oligi see päranditomp, mis on kasvama hakanud," kinnitas Rink-Abel.
    Kuigi algust oli investeerimisega tehtud, ei saabunud tegelik otsus siiski kiiresti. "Ma istusin umbes aasta aega selle raha otsas," meenutas Rink-Abel Chicago päranduse saatust, kes paigutas summad algatuseks rahaturufondi.
    "Tahtsin aktsiatesse investeerida, aga börs oli ebakindel. Samas ei tahtnud ma raha ka tähtajaliste hoiustega siduda," ütles Rink-Abel, kes luges sel ajal palju investeerimisalast kirjandust. Otsustati, et kõige targem on anda raha professionaalide kätte.
    Aktsiahalduriks valiti investeerimisfirma Oppenheimer & Co. Raha on antud kuue halduri käsutusse, kes kõik haldavad erinevaid aktsiaklasse (nt rahvusvahelised aktsiaid, väikeste turuväärtusega ettevõtted). Iga fondijuht hoiab mingi osa summast ka rahas, et portfell oleks likviidne.
    Investeerimisel ollakse konservatiivsed. Ning veel üht põhimõtet järgitakse väliseestlasele kohase põhimõttekindlusega: Venemaale ega teistesse mittevabadesse riikidesse raha ei paigutata. Muudest investeeringutest aktsiate ja raha kõrval on rahvuskomitee loobunud: oma hoonet pole organisatsioonil kunagi olnud ja saadud kinnisvara on maha müüdud, sest selle ülalpidamine oleks kulukas.
    Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu hoiab väärtpaberites ligi 2 miljonit dollarit ning elab vaid kapitali pealt teenitud kasumist, jättes põhiosa edasi kasvama.
    Kesknõukogul on raha jagatud kaheks fondiks - stipendiumi- ja nn vabadusfondiks.
    Stipendiumifond on Sandy Springsi pangas ning selle kapitali kasvult makstakse toetusi eesti soost üliõpilastele. Investeeringud on konservatiivsed, suurem jagu raha on võlakirjades. "Tulu väärtus on olnud võrdlemisi stabiilne," sõnas kesknõukogu endine esimees Ülo Anson.
    Õppeaastaks 2006/07 maksti stipendiumifondist toetusi 43 tudengile kokku 54 000 dollari ulatuses. Ligi pooled toetust saavatest tudengitest õpivad Eesti ülikoolides. Järgmisel aastal loodetakse summat suurendada. Vabadusfond toetab organisatsiooni igapäevast tegevust ning seda haldab Legg Mason. Selle rahast on aktsiates hetkel kolm neljandikku - osakaal on umbes vastupidine stipendiumifondile. Mullu oli tootluseks 3%, mis Ansoni hinnangul jäi ootustele veidi alla. Suuremate investeeringute seas on AT&T, Bank of America ja Abbott Labs.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.