Maanduseta pikendusjuhe ohtlik

Artikkel

- Uudised
- Ketlin Priilinn
- 8. märts 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanduseta pikendusjuhe ohtlik
"Ohutuse nimel tuleb alati eelistada maandatud pesadega pikendusjuhet," annab nõu Tanel Kerstna Tevalo ASist. Maandatud võrgupesades on külgedel metallist kaitsekontaktid ning pikendusjuhtme pistikul samuti. Ta lisab, et maandusest on reaalselt kasu vaid siis, kui ka võrgupesa on maandatud.
"Mida jämedam on pikendusjuhe, seda suuremad elektrijuhid on tema sees ning seda suurema võimsusega seadmeid võib pikendusjuhtme külge ühendada, kartmata ühenduse ülekuumenemist," juhib ta tähelepanu olulisele valikukriteeriumile.
Kindlasti ei soovita Kerstna enamikku plastkorpusega odavamaid laiatarbe pikendusjuhtmeid kasutada suure võimsusega seadmete (elektripliit, veeboiler jms) korraga ühendamiseks, kuna pikendusjuhe võib ohtlikult üle kuumeneda. Lisaks tuleb pikendusjuhe, eriti kaabel kasutamisel lahti harutada, sest seegi on ülekuumenemise allikas.
Kerstna leiab, et alati on mõistlik muretseda kõige sobilikuma pikkusega juhe. "Mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus," hoiatab ta. Välitingimustes tuleks Kerstna arvates kasutada üksnes tihendatud, kummikesta ja kaitsekaantega pikendusjuhtmeid. Sellistele pikendusjuhtmetele on märgitud kaitseklassiks IP34 või märge "pritsmekindel".
Niisketes ruumides, näiteks vannitoas, tohib kasutada vaid kaitsekontaktidega pikendusjuhtmeid, mis tuleb kindlasti ühendada maandatud võrgupessa. Pikendusjuhtmete kasutamisel niisketes või välisoludes tuleks juhe elektrivõrgust lahti ühendada kohe pärast kasutuse lõppu.
Lülitiga pikendusjuhtmel saab nupuvajutusega vooluvõrgust eemaldada kõik seadmed. Samas tuleb välitingimustes töö lõpul lisaks väljalülitamisele pikendusjuhe ise vooluvõrgust eemaldada.
Pikendusjuhet tuleks eelistada ka otse võrgupesadesse ühendatavatele mitme pesaga adapteritele, kuna need võivad kontakti oma raskusega seinast välja tõmmata.
ASi Harju Elekter kaubandusgrupi juht Aidi Mölder soovitab kasutada üksnes tihendatud, pritsmekindlat, kummikesta ja kaitsekaanega pikendusjuhet. Kuid enne iga kasutuskorda tuleb juhe üle vaadata.
Pragude ja vigastustega või ülekuumenevat juhet kasutada ei tohi. "Juhtmeid ei tohi parandada kleeplindi ega isoleerpaelaga. Selline juhe võib osutuda nii elu- kui ka tuleohtlikuks," ütleb ta.
AXB ASi juhatuse esimehe Vaiko Püttsepa hinnangul tuleks pikendusjuhtmeid kasutades esmalt vaadata, et juhet ei kasutataks vales kohas.
"Samuti on oluline, et 500 W või suurema võimsuse korral keritaks pikendusjuhe täielikult lahti, isegi kui kasutatakse üksnes 5 m või veelgi vähem," hoiatab temagi kera ülekuumenemise eest.
Õues ja niisketel aladel võib Püttsepa kinnitusel kasutada üksnes I kaitseklassi juhtmeid. Õuepistikud nõuavad kindlasti rikkevoolukaitset. Rikkevoolukaitse on nõutav ka vannitoas ja muudes ruumides, kus asub torustik ning põrand võib kergesti märjaks saada.
Meie ettevõttes kasutatakse pikendusjuhtmeid väga palju. Neid läheb tarvis elektritrellide, ketaslõikurite, puhurite ja segumasinate ehk siis praktiliselt kõigi elektriseadmete kasutamise juures. Enamasti on need 50 ja 25 m ning neljase auguga Parabol-juhtmed.
Pikendusjuhtmete kasutamise juures tooksin kõige olulisema punktina välja asjaolu, et mida rohkem koormust juhe saab, seda suurem on voolutarbimine ja seda tähtsam on, et juhe oleks täielikult lahti keritud. Vastasel juhul hakkab see kuumenema ja sulab kätte ära. Eks iga juhtme koormustaluvus on muidugi erinev, aga üldjuhul soovitaksin need ohutuse huvides siiski lahti kerida.
Hetkel kuum