Päevaga ring ümber Võrtsjärve

Marko Kaldur 09. märts 2007, 00:00

Järve läänekalda lähistel Mustla asula külje alt leiab Tarvastu ordulinnuse varemed. Otsimine pole siiski kerge, eriti talvel, mil lumevaip on kogu looduse ühetaoliseks muutnud. Kunagisest olulisest sõjalisest punktist pole järel rohkemat kui mõned müürid ja kivihunnikud. Sajandite eest hävitas püssirohulao plahvatus suurema osa võimsast linnusest ning täna on see pigem ajaloohuvi ja ronimishimu rahuldamise paik.

Lahedaid paiku jagub ümber Võrtsjärve mujalegi. Sõites mööda käänulisi teid, jääb ette nii mahajäetud külasid kui ka püsiasukatega talusid.

Rõika lähedal seisavad Põltsamaa jõe kaldal massiivsed veskihooned, milletaolisi Eestis naljalt ei leia. Suur kompleks, kus kohtab nii ajaloolisi hooneid kui ka uuema ajajärgu n-ö ehitusklassikat, jätab mahajäetud mulje.

Veidi eemal asuva külapoe juurde jõudes selgub, et see on vaid paar päeva nädalas mõned tunnid avatud. Ent koputuse peale avab abivalmis perenaine ukse. Sellist külalislahkust võib väiksemates kohtades tihtipeale kohata - kui inimestel ikka poest mingit kaupa tarvis, siis on müük ka poeomanike huvides.

Kui jääolud vähegi lubavad, on mõnusa jalgsiteekonna kaugusel Tondisaar Võrtsjärve lõunaosas. Enne jääle minekut tuleb kindlasti kontrollida, et jää kannaks - ja ka järvel ei tohi kaotada ettevaatust, sest kui lahvandusi ei esinegi, võib reetliku lumekihi all peituda mõne kaluri jäässe raiutud auk.

Teekond Tondisaarele võtab mõõduka tempoga tunnikese. Ega saar ise millegi erilisega silma paista - lapike maad, mõned puud ja kõrkjatihnik. Saarel elutsevad kormoranid on ainsad elanikud ja pakuvad kohalikele kaluritele palju meelehärmi.

Samas peituvat selles maatükikeses maagiline jõud, mis meelitanud kohale palju huvilisi mujaltki kui Eestist. Energiaaltarid ja -sambad olevat Tondisaarel looduslikult esindatud - kel võime ja oskus neid tajuda, pidavat saama seal oma patareid laetud.

Lühikese talvepäeva lõpetab päikeseloojangu jälgimine Tamme paljandil. Võrtsjärve idakaldalt avaneb maaliline pilt üle jäise järve ning loojanguvalgus muudab paljandi kivise seina veripunaseks hõõguvaks müüriks, mille toonid muutuvad iga hetke järel otsekui lainetades.

Paljand tekkis eelmise sajandi alguses, mil Võrtsjärve veetase oli oluliselt kõrgem ja lained lõikasid järveäärsetest küngastest serva maha.

Praeguseks on järvevesi Tamme paljandi jalami juustusarnaselt ära uuristanud - õõnsuseid ja väiksemaid koopakesi leidub seal kümneid. Enamus neist on küll pisikesed ning heal juhul mahutavad endasse lühemat kasvu inimese, ahtamatesse on aga metsloomad rajanud pesa või ajutise ööbimispaiga.

Võrtsjärve lähistele ööbima jääjatele leidub Põltsamaa jõe kaldail mitu matkaonni. Londoni, Meleski ja Potaste onnid ehk laavud sobivad küll vaid edasijõudnud rändureile, kuna hooned pole köetavad ning otsaseinadki on neil avatud.

Korraliku varustusega pole seal ööbimine probleemiks. Hommikul ärgates on kulmud härmas ning kerge lumevaipki katab magamiskotti. Alguses ei soovi keegi soojast pesast käreda pakase kätte ronida, kuid sooja saamise nimel ollakse kiiresti valmis edasi liikuma.

Lähedal ja käepärast on ööbimiskohti neilegi, kes külma või niisket ilma trotsida ei soovi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing