Sisseehitatud tehnika toob leevendust laenu all ägajale

Enn Tosso 09. märts 2007, 00:00

Kuna enamasti võetakse laenu maksimaalses ulatuses ning viimanegi vaba kroon läheb omafinantseeringu maksmiseks, ei jagu esialgu tihtipeale raha isegi pisiasjadele nagu riidenagi või kardinapuu, köögitehnikast rääkimata.

Kuna pank annab laenu hindamisakti alusel, siis sisaldab akti märgitud korteri hind kõike, mis on korterisse sisse ehitatud: sealhulgas köögimööbel, sanitaartehnika ja esikukapp.

Vallasvara, nagu lambid, diivanid ja muu liikuv mööbel tavaliselt siiski hindamisaktis ei kajastu. On ka erandeid, näiteks eksklusiivsemad korterid, kus kogu siselahendus on tehtud just selle korteri tarbeks ning mujale ei sobi. Siis arvestatakse hindamisaktis kogu paketti.

Seega saab juba sisustatud korteri ostmisel eluasemelaenu eest kogu kupatuse - köögimööbli ja -tehnika, paremal juhul veel sissehitatud mööbli ja valgustid.

Köögimööbel ise tähendab oma 50 000kroonist kokkuhoidu. Paremate korterite puhul tõstab hinda ka kamina ja sauna olemasolu: kamin umbes 30 000, saun samas suurusjärgus.

Spetsiaalselt mööbli ja tehnika ostmiseks tuleb aga võtta tarbimislaen, mis on lühiajaline ning hoopis kõrgema intressiga. See tähendab märkimisväärselt kõrgemaid igakuiseid väljaminekuid.

Pindi Kinnisvara äriklientuuri osakonna juhataja Hannes Käbi ei usu, et kõiksugu lisad korteri müügiedule kaasa aitavad. "Pigem võiks öelda, et kõik need pakutavad boonused - lõunamaareisid, köögitehnika ja muu selline tänases turusituatsioonis enam ei tööta," ütleb Käbi. Tema sõnutsi pakub arendaja tavaliselt välja paar varianti erinevat köögitehnikat, mille vahel kliendil on võimalus valida.

Tallinnas Kadriorgu paar aastat tagasi uue korteri ostnud Marius Mänd sai koos korteriga ka köögitehnika.

Paraku ta tehnika kvaliteediga päris rahul ei ole ning plaanib selle lähiaastatel osaliselt välja vahetada. Uutel korteriostjatel soovitab ta väga täpselt uurida, millise tehnikaga ikkagi tegemist on.

"Loomulikult ei paku arendaja sulle lihtsalt heast südamest kõige kallimat ja kvaliteetsemat varianti," sõnab ta. Samas möönab Mänd, et praeguste kinnisvarahindade juures on tehnika tasuta kaasapakkumine ostjale, eriti pingelise eelarvega perekonnale, suureks abiks.

Tegelikult on köögimööbli ja -tehnika pakkumine koos korteriga nagu kahe aasta eestki taas moes.

Selliste pakkumiste iva ongi selles, et köögi sisustust pakutakse juba korteri hinna sees.

Arvestuse juures, et enamik uute korterite ostjaid kasutab ostu finantseerimiseks pangalaenu ning heal juhul suudab omafinantseeringuna leida 10-20% korteri maksumusest, on korraliku köögimööbli ja -tehnika soetamise tarvis raha leidmine keskmisele ostjale üsna problemaatiline.

Seepärast ongi taolised kampaaniad end arendajate jaoks kõige paremini ära tasunud.

Summad, mille ulatuses kliendile köögi sisustust pakutakse, varieeruvad projektiti. Need algavad 25 000-30 000 kroonist ja jõuavad umbes 100 000 kroonini. Samuti varieerub viis, mil moel seda lisaboonust pakutakse. On arendajaid, kes pakuvad kliendile rahalises vääringus köögimööbli firma kinkekaarti, mis jätab kliendile võimaluse otsustada, millise lahenduse ta konkreetselt köögimööbli pakkujalt tellib - tarvidusel maksab ise mingi osa raha juurde.

Teistel juhtudel pakub arendaja aga n-ö Soome varianti ehk korterit koos arendaja valitud ja teostatud köögilahendusega.

Usutavasti on viimane variant aga eestlastest ostjaskonna nõudmisi arvestades pigem ebapopulaarne, kuna tavaliselt soovib meie inimene mööbli ikka ise valida.

Osa arendajaid on tõepoolest hakanud pakkuma lisaks korterile võimalust valida köögimööblit koos tehnikaga ning seda siis korteri üldhinna sisse arvestatuna. Päris trendiks seda veel nimetada ei saa, kuid mõned projektid selliseid pakkumisi teevad.

Samas mõned, kes sellist võimalust pakuvad, ei võimalda aga seda arvutada ümber rahasse. Seega: kui mööblit ei soovi, siis samapalju võetakse hinnast alla.

Niipidi see pakkumine ei toimi. Kui mööblit ei soovita, siis hind jääb endiseks. Ma ei tea, kas seda kõik nii teevad aga osa küll.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing