Raamatuga auto alla

Richard Õunap 13. märts 2007, 00:00

1960. aastal kirjutati, et autod teenindavad mitte ainult ehitust, põllu- ja linnamajandust, vaid neid rakendatakse üha laialdasemalt ka turismis ja igapäevases elus. Isiklik sõiduauto ei ole enam luksusese, nagu ta oli mõned aastakümned tagasi, vaid tarbeese, mis võimaldab nii vaba aega kui ka puhkust tõhusamalt ja mitmekesisemalt ära kasutada. Auto viib meid külmal talvehommikul tööle, autoga veedame suvepuhkust - auto abil tutvume looduse, maade ja rahvastega.

Tänapäeva liiklusõpikusse ei kirjutata tõenäoliselt enam lauset, et ka kõige vilunumal juhil puuduks sõidu ajal vajalik kindlustunne, kui ta ei veenduks pidevalt ise auto korrasolekus. Paljud loobuks autojuhtimisest hoobilt, kui peaksid järgima nõuannet, et pärast porisel teel sõitmist ja auto pesemist tuleb määrida lisaks vedrude poldid ja puksid.

Lehtvedrude polte ja pronkspukse määriti perioodiliselt solidooli või konstaliiniga. Keegi ei täida enam ka amortisaatoreid.

Samuti tekkis pärast vähemalt 1000 kilomeetri läbimist vajadus rooliseadet pideva õlitada ja määrida, muidugi sõltuvalt sõidukist. Sõiduki käivitamisel peaks mässama õhuklapiga (tooreklapp) ja jälgima, palju täpselt gaasipedaali käivitamise hetkel vajutada, rääkimata sõiduki mootori käivitamisest vända abil.

Juba mitu aastat kehtib Euroopa Liidus nõue, et kõik müüdavad uued sõiduautod peavad olema varustatud mitteblokeeruvate piduritega.

Siinkohal võib nentida, et autode varustus on aastatega ääretult drastiliselt muutunud. Tänapäeval on mõeldamatu, et klaasipuhasteid peaks liigutama salongist käsitsi, sõidukil puuduks kütteseade või roolivõimendi.

Selle asemel anti mõned head aastakümned tagasi näpunäiteid, kuidas peatada sõiduk libedal teel nii, et see rataste blokeerumise tagajärjel juhitavust ei kaotaks. Või et juht peaks päevast päeva hoidma silma peal rooliseadme lõtkul ning vajadusel reguleerima seda (liigendi metallkorkide kinnitamise teel). Isegi juhiistme piisavalt mugavaks ümber ehitamisest on kirjutatud rida peatükke, sest üldjuhul ei pakkunud tolleaegsed sõidukid tehasest tulles erilisi mugavusi. Kujutage nüüd palun ette nõuda kõike seda tänases kontekstis BMW X5 või Citro?n C4 roolivalt nooremapoolselt naisterahvalt.

Reeglina ei vahetata ka rehve enam kodugaraažis, sest puuduvad vajalikud balansseerimispingid ja muud vahendid tänapäevaste rehvide nõuetekohaseks vahetuseks. Hea on, kui kontrollitakse õhurõhku rehvides.

Autode reklaamlaused kõlasid kunagi nii: "uuel "Moskvitšil" on kütteseadis, raadiovastuvõtja, suunanäitajad", "sõiduauto GAZ-20 Pobeda juures on rakendatud kaasaja autotehnika kõiki saavutusi ning ühtlasi on suurt tähelepanu pööratud sõidumugavusele (raadio, kabiinikütteseadis, paberossisüütaja jms)", "erilist tähelepanu on GAZ-21 Volga juures pööratud sõitjate mugavusele ehk nn mugavuspaketile".

Auto mõõteriistade laual on elektrijõul töötav kell, tuhatoos ja klaasisoojendaja. Autos on ka raadio ja keskküte ning vajaduse korral võib istmete seljatugedest kombineerida magamisaseme…

Aegunud on muuhulgas ka lause, et diiselmootorid on sama võimsusega karburaatormootoritest tunduvalt raskemad, mistõttu neid kasutatakse peamiselt suure kandejõuga autodel, mille mootori kaal moodustab väikese osa koormatud auto kaalust.

Moodsamate diiselmootorite dünaamilised ja muud strateegilised näitajad võtavad neid proovides ka kõige paadunumate diiselmootorivastaste näod naerule.

Paljudele tuleb nostalgiahõngulisena tuttav ette, et koos juhitunnistusega väljastati selle juurde kuuluv talong, milleta liiklusvahendit juhtida ei tohtinud.

Kui juhtimistunnistus oli ära võetud, näiteks liiklusõnnetuse uurimise ajaks, tohtis sõita ka ainult talongiga. Kui juhti karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, tähendas see, et temalt võeti ära ka juhitunnistuse talong.

Talong näitas ühtlasi juhi eksimusi LE nõuete vastu. Nimelt hoiatati juhti ohtlike rikkumiste korral talongi augustamisega.

Kohati esines ka väga kummalisi "näpunäiteid". Sõidul peab juht hoiduma loomade ja lindude allaajamisest. Tahtlikult allaaetud metsloomade eest võetakse kahjutasu jahimajanduse põhimääruse järgses suuruses. Metsloomi ei tohi taga ajada ega tulistada prožektorite või autolaternate valgel.

Uskumatu, kui kiiresti inimene harjub mugavustega ja me kõik kipume unustama, kuidas asjad "vanal heal ajal" toimisid. See kehtib muuhulgas kõige autodega seonduva kohta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing