Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
1:0 Riia ja lätlaste kasuks
Konverentsituristide arv on hakanud langema. 2004. aasta tipptasemelt oleme kaotanud juba 15 000 turisti aastas ning möödunud aasta konverentsituristide arv Tallinnas oli juba võrdne 2003. aasta näitajaga.
Aastad ei ole vennad ja 2004. aasta oli Eestile turismi seisukohalt muidugi eriline - ühinesime Euroopa Liiduga, piiriületus muutus vabamaks ja need, kel huvi Eesti vastu, said kohe uut liikmesriiki külastada.
Sellele uudsuse võlule ja uudishimule, mis tol aastal turistihorde meile tõi, ei saanud kaua loota ning mõningane tagasilangus oli ootuspärane. Ootuspärane ei olnud aga see, et turistide arv langeb ELiga ühinemise eelsetest aastatest madalamale.
Aastaid on räägitud, et Eesti vajab suurt konverentsikeskust, kus korraldada suuri rahvusvahelisi üritusi. Keskust ei paista kuskil kerkivat, ikka on ainult jutt-jutt-jutt ja seegi järjest vaiksem. Riias on aga pool suurest konverentsipargist juba valmis ning avamine plaanitud aastasse 2009.
Turistide voo vähenemine ei ole küll veel pikaajaline tendents, kuid kaotatud huvi on alati raskem tagasi võita kui hoida. Paraku ei ole Eesti suutnud seda huvi püsiva ega kasvavana hoida ning on kaotanud turiste.
Kui Riia oma keskuse kahe aasta pärast avab, saab temast Baltimaade konverentsiturismi magnet. Eestil on hiljem väga raske võita tagasi neid konverentsikorraldajaid, kes suunavad oma tegevuse ja suurürituste korraldamise just Riiga.
Ka turisti harjumusi on raske muuta, kui nad ükskord juba on välja kujunenud.
Riiaga harjunud turist ootab sealt järjest uusi üritusi, samuti levib nende kaudu info nende ärikonverentside korraldajateni, kes aastakoosolekuid tahavad välismaal korraldada. Eesti peab nende tähelepanu võitmiseks kurja vaeva nägema.