Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvestatav konverentsimaa

Riho Paramonov 14. märts 2007, 00:00

Tallinna Konverentsid OÜ direktriss Ülla Mägi nimetab TNS Emori konverentsituristide uuringust välja tulnud rahulolu põhjusena soodsat hinna ja kvaliteedi suhet. Ruumide, tehnika ja toitlustuse hinnad on siiani jäänud Lääne-Euroopaga võrreldes odavamaks.

Seda mõtet jagab Strand SPA & Konverentsihotelli turundusjuht Katrin Jaaska, kes rõhutab ka uudishimu aspekti. "Eesti on paljudele veel "valge laik", riigist on kuuldud ja kui tuleb konverentsile leida toimumispaik, siis ühildataksegi avastamisrõõm tööga. Üldiselt on positiivselt üllatutud ning väga rahule jäädud," tõdeb ta.

Hinna ja kvaliteedi konkurentsivõimelisust kui põhiargumenti ei toeta täielikult palju rahvusvahelisi suurkonverentse korraldava Reiseksperdi asedirektor Kadri Jõerüüt, kes peab odavust iganenud arusaamaks. "Eestit peetakse vanast ajast taskukohaseks sihtkohaks, kuid see pole enam ammu nii. Kallis on nii hotellimajandus, teenused kui ka kaup Tallinna poodides. Praegu konkureerime Helsingi hindadega, kuid veel kallim on Riia. Peame leidma uue väljundi."

Juhtimiskonsultant Johannes Griem Braunschweigis-tonist meenutab Eestis korraldatud üritusi hea sõnaga: "Olen Eestis isegi kahel juhtimisalasel konverentsil osalenud ja ilmselt ei jäänud need viimasteks. Konverentsid olid suurepärased, korraldus tipptasemel, majutusele ei saa samuti suuri etteheiteid teha. Tallinna vanalinn jättis uskumatu mulje - olen siin pärast veel mitmeid kordi käinud."

Peamisteks meelehärmi tekitavateks ebakohtadeks peavad turistid uuringu järgi Tallinna väiksust, piisavalt on neid, kes sooviksid linnatasandil veelgi rohkem vaatamisväärset ning mitmekülgset tegevust. Negatiivse hinnangu on saanud ka vilets lennuühendus, probleemne taksondus, kuid ka liiga kõrge kuritegevuse aste.

Kriitilisemalt on meelestatud ettevõtlusega seotud sektor - nemad eelistaksid Tallinnale pigem suuri konverentsilinnu. Rahulolevamana lahkuvad akadeemilise tausta või mitmesuguste organisatsioonide esindajad.

Eesti konverentsikorraldajate kvaliteeti iseloomustavad hästi mitmed edukalt korraldatud rahvusvaheliste organisatsioonide mastaapsed üritused, mille osalejate arv on küündinud üle 500.

Kohalike firmade oskusi on kasutanud nii WHO, NATO kui ka Euroopa Liidu allüksused. Sellised üritused on populariseerinud Eestit kui konverentsiregiooni hinnatavat lüli.

Tallinna konverentsidelegaatide uuringust selgub, et keskmine Eesti konverentsiturist on üksi reisiv 49aastane mees.

Tegemist on kõrge sissetulekuga tippspetsialisti või juhtivtöötajaga.

Teise kaalukama grupi moodustavad teadusvaldkonna ning kõrgkoolide esindajad. Viimased jäävad pärast konverentsi lõppu Eestisse tihtipeale ka kauemaks.

Vabad hetked kulutatakse individuaalsel algatusel vaatamisväärsustega tutvumiseks. Meeleldi külastatakse ka kohalikke söögikohti, sellele järgneb programmi järel ekskursioonidel osalemine, aga ka sisseostude tegemine.

Konverentsireisi läbivalt töist iseloomu märgivad ka peamised teenust pakkuvad ettevõtted. Enamiku konverentsituristide kodumaaks osutub Suurbritannia (12%), sellele järgneb ootuspäraselt Saksamaa. Esiviisiku kolm viimast kohta hõivavad Holland, Belgia ning Soome.

Sama palju kui britte jõudis Eestis konverentsil osaleda Ida-Euroopa esindajaid. Lähinaabrid ja ennekõike soomlased on huvitatud ka väiksemate linnade ning Tallinnast väljapoole jäävate piirkondadega tutvumisest.

Viimase kolme aasta jooksul on tööasjus reisijate arvnäitaja liikunud kohati kahanevas joones.

Statistikaameti andmeil langes 2006. aasta esimese kolme kvartali jooksul konverentsituristide arv eelmise aasta tasemega võrreldes koguni 5000 isiku võrra.

Teisalt ei kajastu arvuline vähemus teenusepakkujate majandustegevuses - huvi siinsete konverentside vastu on täheldatavalt tõusnud. Reisi- ja konverentsikorraldusfirma Baltic Tours siseturismiosakonna müügijuhi Kaidi Nõmmerga sõnul kasvab lähiaastatel ettevõtte majandustegevuses konverentside osakaal kindlasti, samuti on tunda firmadevahelise konkurentsi teravnemist.

Peamisi probleeme siinsel turul on nõudluse puudumine talvel ja suvel. Tipp-perioodiks kujunenud kevadel ning sügisel on oht, et soovitud ajaks konverentsiruume enam ei leia. Kui konverentsisaali ka saab, siis klientidele, kes liiga hilja reageerivad, peab "ei" ütlema, kuna neid ei ole kuskile majutada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing