Estonian Air sai lennukilisa

Kuigi pikalt on spekuleeritud, et Estonian Air hakkab oma liine koomale tõmbama, et odavlennufirmale Easyjet ja läbirääkimisi pidavale Iiri kompaniile Ryanair ruumi teha, selgitasid ettevõtte juhatuse liikmed eile, et kavas on hoopis vastupidised sammud.

Nimelt liisib ettevõte viieks aastaks kaks 33kohalist Saabi propellerlennukit, millest üks paneb kõigi Venemaal äri ajavate ärimeeste silmad särama ning teine tõotab Saaremaale lõõgastust otsivaid Rootsi turiste tuua.

Nii hakkab praeguste plaanide kohaselt üks 2 miljonit dollarit ehk umbes 25 miljonit krooni maksev õhulaev Tallinna-Peterburi liinil tööle juba selle aasta mais, teine kursil Kuressaare-Stockholm aga septembris.

"Saaremaa spaade vastu on huvi aina suurenemas," põhjendas ettevõtte finantsdirektor, endine Viisnurga juhatuse liige Andrus Aljas Eesti suurimalt saarelt rahvusvaheliste lendude alustamist. Juhatusega veebruaris liitunud kommertsdirektor Peter Arvidsson lisas, et uutelt liinidel oodatakse 10-15protsendilist käibe kasvu, kuna tegemist on väga populaarsete sihtkohtadega.

Uue Boeing 737-500 abil kavatsetakse avada liin Viini ning Hamburgi. Viimasesse algavad lennud juba 26. märtsil, uus lennuk peaks saabuma mais.

Samas tunnistasid juhatuse liikmed, et kui juurde tuleb uusi lennukeid, peab hakkama aktiivsemalt inimesi tööle värbama, eelkõige reisiteenindajaid. "Kui suurendame lennukite arvu, siis peaks ka inimesi juurde võtma," kinnitas varem lennukite hooldamisega tegelevas Air Maintance'is juhatajana töötanud Estonian Airi käitlusdirektor Rait Kalda.

"Alles hiljuti kuulutasime konkursi välja. 14 stjuardessikohale kandideeris üle saja inimese," lisas Aljas, kinnitades, et töötajate puudust neil pole, kuigi kuuldused selle kohta levivad.

Eelmise aasta lõpus lennumehaanikute ning reisisaatjate hoiatusstreiki juhtinud transpordi ametiühingu koordinaatori Toomas Sarapuu sõnul käib Estonian Airi ja töötajate vahel endiselt vaidlus palgatingimuste üle. "Ülehomme hakkavad kollektiivlepingu läbirääkimised. Eks siis ole näha, kuivõrd on personalipuudus neid palgapoliitikas paindlikumaks muutnud," sõnas Sarapuu, kes veel detsembris 30% palgatõusu nõudis. "Ületundide tegemine on täitsa tavaline asi, kuigi tegelikult on võimalik neid inimesi, kes teevad lihtsamaid töid, raskemate jaoks välja koolitada. Seda tööandja praegu ei tee ning selle asemel ostab teenust sisse ning paneb sinna meeletult raha," märkis Sarapuu.

Estonian Airi uus asepresident Peter Arvidsson on väga suurte kogemustega just väikelennukite osas ja Eesti on nii väike riik, et väiksemad lennukid on vägagi õigustatud. Tallinna-Peterburi liin on absoluutselt mõtteks, loodan, et sinna hakkab aja jooksul ka suurem lennuk lendama. Kuigi luba Venemaalt väikse lennuki jaokski veel pole.

SASi asepresident: oleme rasketest aegadest üle saanud

Lennukompanii SAS Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna asepresident Per Jensen Möller ei kinnita spekulatsioone, et mõlemas firmas osalusi omav SAS võiks airBalticu ja Estonian Airi liita.

Ka ei usu ta, et rängast säästukuurist toibuv SAS võiks ise mõne rivaali ostukorvi sattuda.

Minu teada pole plaani neid firmasid liita. Praegu on arenetud oma kaubamärgi all ja rahvuslik identiteet on pigem tugevus. SASi grupi uus juht Mats Jansson avalikustab mais kontserni uue arengustrateegia. Sealt näeb, kui tihedalt SASi grupi firmad kokku haagitakse.

Riiast tehakse aga tõepoolest Balti keskust - vaadake kõiki neid sihtkohti, kuhu airBaltic lendab, ja Riia lennujaama investeeringuid ning lennujaamatasude poliitikat. Tallinn nii ei tee.

Ryanairi või easyJeti turule tulek pole üksi negatiivne - see ergutab inimesi reisima ja suurendab turgu. Ja kes Ryanairiga sõitnud on, tahab järgmine kord ehk midagi muud. Seal on meie võimalus - tegelikult on Euroopas kvaliteetteenusele päris suur turg. Lisaks sunnivad nad meid arenema - oleme turule toonud ühe suuna piletid ja lisanud eri hinnaga valikuvõimalusi. Äri- ja turistiklassis on selge vahe, ristsubsideerimist me ei tee. Suudame konkureerida küll, ehkki mitte üheeuroste piletitega. Seda ei tee me põhimõtteliselt.

Näen suurt potentsiaali tööjõu liikumises. Elan Londonis, kus restoranid ja pubid on täis Poola ja Balti tööjõudu. Samuti on turismi võimalused ammendamata. Praegu reisitakse Balti riikidesse poissmeestepidusid pidama, kuid kui suudaksite oma imagot muuta, tuleksid inimesed ka peredega puhkama ja kultuuri nautima.

Ma ei usu, et selle ostaks mõni teine lennufirma - Lufthansa pole huvitatud ja Finnairil on endal küllalt tegemist. Pigem näen ostjana mõnd kapitalifondi.

Arvan, et 2-3 aasta pärast saaks SASi eest paremat hinda. Siis on ehk ka Norra ja Taani valitsused valmis oma osalusi müüma.

Jah, pingutame.

Autor: Gert D. Hankewitz