Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõivu haare küünib Hiina

Merike Lees 14. märts 2007, 00:00

Endise Eesti Konverentsikeskus OÜ, nüüdse Summit OÜ juht Urmas Kõiv räägib rahvusvahelise konverentsiäri kogemusest.

Kuidas te Hiinas asju ajate, kui keelt ei oska ja kohalikke olusid ei tea?

Tõlgi abil. Hiinas käib kõik tõlgi toel. Hiinlastega kontakti saime ameeriklaste kaudu.

Meie konverentside esinejad on rahvusvaheliselt tuntud nimed, kelle valikukriteeriumiks on isiku kuulsus, tema case kuulsus või see, et ta on arvamusliider. Neid annab müüa universaalselt igal pool.

Sõidutate ühte ja sama esinejat ühest riigist teise?

Konverentsid on road-show-formaadis. Innovatsioonikonverentsil esinejad alustasid Leedust, pidasime nendega seal konverentsi ära, istusime bussi ja sõitsime Lätti. Nagu rockbänd, tegime sealgi konverentsi ära ja sõitsime Tallinna.

Kuidas välisriikide konverentsikorraldajad teie tulekusse suhtusid?

Meie oleme sisu loojad, mitte korraldajad. Arendame oma nelja brändi: Best-Marketing, Inno Europe, Excellenc Service ja Fastleader. Me saame rääkida eelkõige sellest, mitmes riigis meie bränd on esindatud. Kui Eestis oli meil Best-Marketingi andmebaasis 2500 turundajat, siis nüüd on 25 000 turundajat. Meil tekib turundajate kogukond, mis on väärtus agentuuride jaoks.

Kuhu edasi?

Poola, Tšehhi, Horvaatia, Sloveenia, Slovakkia. Venemaal on Peterburi lähema kahe aasta perspektiivis.

Kuidas neis erinevates kultuuriruumides toime tulete?

Ega kerge ole. Erinevused on tunda. Peab olema tugeva närviga. Horvaatia on jätnud kõige sümpaatsema mulje: tehakse, mida lubatakse, kuid ega palju taheta lubada. Lätlased vaidlevad vastu, kuid pärast teevad korralikult ära. Leedulased noogutavad kaasa, aga jutt jääb tihti jutuks ja neid tuleb kontrollida.

Soomlased on aeglased ja konservatiivsed. Kui nad on 20 aastat Jukka-Pekka juures käinud, siis ei saa nad aru, miks peaksid nüüd sinu konverentsile tulema. Nad on nii uimased!

Ungarlased on hästi imelikud - üldse ei haagi! Oleme mitme teemaga proovinud, aga ükski ei haagi.

Äkki nad on eestlaste suhtes umbusklikud?

Me jätame rahvuse kõrvale, me ei rõhuta seda. Me värbasime Leetu minekuks Eestist leedulase, võtsime Leedus telefoninumbri, suunasime selle Eestisse ja Eestist vastas Leedu kõnedele inimene leedu keeles.

Kas konverentsiturg juba täis ei ole?

Pakkumisi on nii palju, et väga palju tuleb vaeva näha väljapaistmiseks. Kogemust on vaja, nimi peab olema. Üldistamisoskusel on väga oluline roll. Peab saama aru, mida inimesed tahavad.

Eestis ei tunta staare. Meie staar on Inno. Kuna me oleme väike riik, siis on meil väikesed küsimused ja nende väikeste asjadega tulebki siin tegelda.

Lätis ja Leedus teatakse rahvusvahelisi nimesid palju rohkem, vaadatakse maailma laiemalt. See on ka põhjus, miks rahvusvaheline konverentsikorraldaja IIR Eestis konverentse ei suutnud teha - nad ei saanud aru, mida eestlased tahavad. Eestlastele pole mõtet rääkida suurest asjad, nemad tahavad hästi praktilist infot.

Mis on sellise äri suurim oht?

Majanduslik häving. See juhtub, kui paned teemaga mööda. Siis on kõik läbi. Tuleb tabada, mis on sellele sihtgrupile oluline. Kui sa saad ühe grupi kätte, hakkab toode ise elama.

Kus teil kõige enam konverentsikülastajaid käib?

Eestis käib endiselt 60 protsenti külastajatest, 40 protsenti tuleb kõigilt välisturgudelt kokku. Näiteks oli meil Eesti innovatsioonikonverentsil 300 inimest, Lätis 200 ja Leedus 150 osalejat. Riigi elanike hulk ei väljenda konverentsikülastajate hulka.

Mis tulemustega eelmise aasta lõpetasite?

Käive oli 32 miljonit krooni ja kasum 1,5 miljonit krooni. Palju on ettevalmistamist, sõite ja kulusid, kasum tuleb hiljem. Brändi on vaja kasvatada ja turundust teha.

Kui kuni möödunud aastani kasvas ärituristide arv Tallinnas igal aastal, siis eelmise aasta kokkuvõttes jääb see ülemöödunud aastaga võrreldes samale tasemele või langeb.

Arvuliselt enim langes eelmise aasta jooksul väliskülastajatest tööreisijate arv (ca 20 000 võrra), seejärel väliskülastajatest konverentsituristide arv (ca 7000 võrra).

Ärireisijate arvu langus võib osalt olla seotud kinnisvara soetamisega n-ö püsiärireisijate poolt. Välisfirmad, kel on siin omad tütarettevõtted vms, ostavad Tallinnas korteri, kus siis nende firma esindajad oma Tallinna reisi ajal peatuvad.

Välismaiste konverentsituristide arvu langus on mõneti seletatav reaktsiooniga äkilisele konverentsireisijate arvu kasvule 2004. ehk ELiga liitumise aastal. Nii nagu puhkusereisijate puhul, nii vallandus ka konverentsireisijate puhul n-ö esimeste entusiastide ehk innovaatorite soov näha uut ja senitundmatut sihtkohta. Korporatsioonid, kes on oma ettevõtmistes kiiremad ja paindlikumad, reageerisid kiiresti. Samas võtab suuremate ehk assotsiatsioonide ürituste ettevalmistamine tunduvalt rohkem aega, samuti vajavad need üritused teistlaadseid võimalusi, milleks Tallinn veel valmis pole - puudub piisav konverentsi infrastruktuur: sobivad ruumid, hotellid, toitlustusettevõtted jms.

Viimasel paaril aastal on Tallinn seetõttu kaotanud mitmeid olulisi üritusi ning see väljendub ka konverentsituristide arvu languses. Samas pole pilt pikas perspektiivis sugugi halb - kokkuvõttes on viimase nelja aasta jooksul kasvanud välismaiste konverentsituristide arv Tallinnas kokku üle 100%, samas kui Soome peab normaalseks konverentsituristide arvu kasvuks ka 3% aastas.

Tallinna konverentsituristide arv lähiaastatel kindlasti kasvab. Konverentsituristide arv on otseses sõltuvuses: kohalikust konverentsiinfrastruktuurist - kõrgetasemeliste hotellide arv, suurtele üritustele vastavate konverentsikeskuste olemasolu, ruumid suurte õhtusöökide ja vastuvõttude tarbeks, transpordiühendus - kõikides punktides on lähiaastatel näha edasiminekut.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing