Ülejääk lubaks kiiret kadu tulumaksule

Aasta kahe esimese kuuga on riigieelarvesse laekunud 15,1% kavandatust ning tulud ületavad kulusid 0,9 miljardi krooni võrra, teatas eile rahandusministeerium. Ülelaekumine oleks aga veelgi suurem, kui maksu- ja tolliamet poleks enammakstud tulumaksu tagastama hakanud, amet on seda jõudnud teha juba 720 miljoni krooni ulatuses.

Kui nende numbrite põhjal aastat ette prognoosida, tähendab see aasta lõpuks mitme miljardi kroonist ülejääki, mis omakorda tähendab, et tulumaksu saaks kohe praegu langetada 18 protsendini.

Poliitikud makse alandama ei tõtta. Kui loodava valitsusliidu vasakpoolseima erakonna, sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor ütles ettearvatult, et tema arvates tuleks ülelaekuv raha pensionireservi suunata, siis Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen kinnitas, et makse kohe ja väga palju kindlasti ei langetata. "Teil on üks probleem seal Äripäeva toimetuses, te ei vaata valimistulemusi, Reformierakond ei saanud 51 kohta Riigikogus," naeris Atonen. "Ütleme nii, et me peame arvestama ka seda, et kui me üle pingutame, siis kusagil on ka Keskerakond, kes üldsegi võib-olla tõstaks tulumaksu."

Atoneni sõnul otsitakse koalitsiooniläbirääkimistel tasakaalu. "Ausalt öeldes ei ole riigi majandusele suur probleem ka see, kui me suudame üle laekuva raha riigi reservidesse panna," märkis Atonen. "Pikas perspektiivis ütlen, et igal juhul on õige tulumaksu alandada, aga kui me näeme, et kuskil on palju vaba raha, anname selle inimestele kätte - see võib-olla antud hetkel ei ole õige."

Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi jäi eile üsna napisõnaliseks. "Uut koalitsioonilepet tuleb vaadata reaalsete tuluprognooside valguses, arvestades kõiki erinevaid poliitikaid," ütles Veskimägi.

Äripäev kirjutas kaks aastat tagasi märtsis täpselt samasisulisele riigieelarve ülelaekumisest kõnelevale rahandusministeeriumi pressiteatele tuginedes, et tulumaksu võiks päevapealt 24 protsendilt 20 protsendile langetada.

Poliitikud väitsid toona, et kahe kuu tulemuste põhjal ei ei ole võimalik maksulaekumist täpselt ette prognoosida.

Tollal oli veebruari lõpuks üle laekunud 0,8 miljardit krooni, aasta lõpuks oli tehtud ka kahemiljardiline lisaeelarve, kuid siiski laekus üle veel 2,4 miljardit krooni.

Selle aasta kahe kuuga on üle laekunud 0,9 miljardit (tegelikult isegi 1,6, sest tollija maksuamet on maksutagastusi alustanud varasemast oluliselt varem ning jõudnud tagastada juba 0,7 miljardit krooni).

Kui kaks aastat tagasi oli tulumaksu ühe protsendipunkti võrra alandamise hind 470 miljonit krooni, siis praegu on see umbkaudu 660 miljonit krooni.

Andrus Ansip: "Sujuv tulumaksu alandamine on minu hinnangul parem ja majandusele märksa vastuvõetavam kui ühekordne ja järsk. Ma olen lugenud sellest ettepanekust Äripäevast, et sellega me ärataksime suuremat tähelepanu. Aga me ei pea tähelepanu äratama, vaid peame suutma majandusega edasi minna. Kui ma peaksin küsima oma koalitsioonipartneritelt, kas nad on nõus 4protsendise alandamisega juba järgmisest aastast, siis mida ütleks mulle Ivari Padar?" (pöörudes Padari poole)

Ivari Padar: "Tagasihoidlik soov oleks, et pritsimees oleks alles, saaks arsti juures käia ja lapsed saaksid koolis käia."

Andrus Ansip: "Praegu üks protsent aastas maksude alandamine on mõjunud meie majanduskeskkonda elavandavalt. Kui 2003. aastal oli meil tulumaksumäär 26%, siis me kogusime üksikisiku tulumaksu üle 8 miljardi krooni. Praeguseks on seda sujuvalt alandatud, inimestele on aastas kätte jäänud 500-600 miljonit täiendavalt, kuid sel aastal me kogume üksikisiku tulumaksuna märgatavalt üle 12 miljardi krooni. Seega, vaatamata tulumaksumäära alandamisele on maksulaekumised kasvanud ja väga kiiresti. Ma ei ole kindel, et efekt oleks sama, kui alandamine toimuks ühekorraga, suure pauguga."