Rain Tolk ja Andres Maimik - Eesti filmi keigarid, geeniused ja ullikesed

Mehed on väliselt nagu öö ja päev: Tolk pikk, kõhn, tumedapäine ja karmi pilguga; Maimik lühike, heledapäine ja leebe ilmega. Tandemiga jutu peale saades selgub aga, et mehed astuvad elus vägagi ühte sammu.

Maimikut ja Tolki lähemalt silmitsedes hakkavad esmalt silma mõlema ühesugused naerukortsud silmade ümber. Et tegemist on rahutute inimestega, reedab Tolki hambus või sõrmede vahel välkuv hambaork ja Maimiku käes mänglev plastist reklaamialus. Muidu üsna tavalist pintsak-triiksärk-teksad komplekti vürtsitavad Maimiku puhul valged tennised ja Tolgil pruun põdrapildiga nokamüts.

"Mina šoppan tavaliselt Rakveres, kui vanaemal külas käin. Ostan kaltsukast omale viis 60kroonist pintsakut, kannan need ribadeks ja siis lähen ostan järgmised," räägib Tolk. Maimik käib enda sõnul sageli ringi nagu kaltsakas, sest ta ei armasta kaubamajades valitsevat virvarri. Elukaaslasel ta aga end riietada ei lase, kuna siis tuleks kanda värvilisi sallikesi ja mohäärkampsunit. "Naine tahab mu pehmikuks teha," kurdab Maimik.

Selles, et tegemist on edevate meestega, pole mõtet kaheldagi. "Ma tunnistan, et minus on keigarlikke jooni," sõnab Tolk ja meenutab, kuidas enne Uuspõllu filmi esilinastumist mindi koos Maimikuga ETV kostüümilattu, kus viimane, va kurivaim kogu aeg peegli eest kekutas ja tema vaatevälja varjas. Maimik omakorda kirjeldab elavalt, kuidas Tolk rahulolevalt ruiates riidehunnikutes tuhnis.

Kui suuremal osal inimestest meenub hea tahtmise juures mõni üksik tõeliselt naljakas seik oma elust, siis sellel tandemil pudeneb lugusid nagu varrukast. Suur osa naljalugusid pärineb "Esto TV" ajast. Näiteks olevat Postimees süstemaatiliselt "Esto TV" tegijaid materdanud ja nii ei jäänud meestel muud üle, kui teha saunas Vene modellidega ports pilte, asendada Tolgi nägu Postimehe vastutava väljaandja Mart Kadastiku omaga ning minna siis temalt paremaid lugusid välja pressima. "Kadastikul jätkus piisavalt mehemeelt, et mitte liimile minna. Vastupidi, Postimehes ilmus varsti lugu, mis kutsus inimesi üles meid kohtusse kaebama," jutustab Maimik.

Tolk tunnistab, et on äkilise loomuga ja vihkab kõige rohkem kivistunud nägudega ametnikke, kes süsteemi heaks töötavad. "Eile lõin kodus seina puruks," naerab filmimees, kes on oma protestimeelsuse kõrval inimene nagu iga teine - armastab kodus olla, sõpradega napsu võtta, ujuda ja muusikat kuulata.

Maimik on lihvitum ja pehmema loomuga, milles on suur roll tema 8aastasel pojal. "Näed, Paul tuleb ilma rattata, mis, ta on selle ära kaotanud või?!" teatab Maimik aknast sinise kiivriga poisi poole viibates ja jookseb siis välja olukorda kontrollima. Veidi hiljem tuleb ta koos pojaga tagasi, annab talle 40 krooni ja ütleb, et kartulikrõpsu selle eest osta ei tohi.

Kui oma kooliajast kumbki filmimees rääkida ei taha, põhjendades seda tol ajal tehtud rohkete ulakuste ja pideva koolide vahetamisega, siis oma pojal käsib Maimik kõik koolitööd õigeks ajaks ära teha. "Distsipliin peab olema," muheleb mees.

Muu jutu sees poetab ka Tolk, et tal on pruut. Uurin, kas nüüd pole võõrastel neidudel enam mõtet Tolkile silma visata. Maimik hõikab: "Pane kirja: Tolk on monogaamne Casanova!" See mõte Tolgile meeldib ja ta kinnitab, et jahtida võivad naised teda elu lõpuni.

Kuigi Tolk ja Maimik on isepäised, uhked ja halastamatud, leidub ka neile taltsutajaid.

Kui tunnen huvi nende naiste kontaktide vastu, et mehepoegade kohta kommentaari küsida, haaravad mõlemad mobla, helistavad elukaaslastele ja teatavad justkui ühest suust, et "Mu naise jaoks olen mina igav teema" ja "Minu oma oskaks rääkida ainult ninnu-nännu juttu."

Jäägu siis seekord saladuseks, millised mehed on Maimik ja Tolk oma kaasadele.

Kuigi filmindusest rääkides kurdavad tegijad sageli, et Eestis on väga raske korraliku filmiga maha saada, kuna rahad on väiksed, rahva huvi kesine ja näitlejaid napib, ei koliks Tolk ja Maimik mingi hinna eest piiri taha filmikunsti tegema.

"Ma arvan, et Eestis on tunduvalt kergem filmi teha kui näiteks Islandil," räägib Tolk ja lisab, et piiri taha pagemine sunniks tõestama ennast kohas, kus konkurents on kirjeldamatult tohutu ja anne võib jääda tagaplaanile.

Maimiku jaoks on ronimis- ja võimumängud tema sõnul üsna vastikud. "Kui ma oleks Saksamaal või kusagil mujal, siis ma olen kindel, et ma poleks üldse mingi tegija. Ma ei suudaks seda kadalippu läbi teha," arvab ta. Pealegi teavad mehed rääkida, et need andekad, kes on suure hurraaga läinud maailma vallutama, imbuvad ühel hetkel vaikselt siia tagasi ja jätkavad pooleli jäänud kohast.

Enese edu kirjutab filmitandem suuresti õnnelike juhuste arvele. "Meie lihtsalt sattusime sfääri sisenema siis, kui filmiala oli Eestis madalseisus ja "Esto TV" näol valisime õige laadi, mida varem polnud Eestis viljeletud. Saime sellega kohe tähelepanu," räägib Maimik.

Reklaamide ja filmide produktsioonifirma Kuukulgur asutamine nõudis meeste sõnul muidugi süsteemset ülesehitamist, aga see oli rohkem meeskonnatöö. "Meil on teised kuked, kes kirevad kogu aeg, meie hoiame lihtsalt mainet ja ütleme õigeid sõnu," muigab Maimik.

Küsimusele, mida peavad mehed seni oma suurimaks saavutuseks, vastab tandem, et kõik lapsed on ühtmoodi armsad. Samas tunnistavad nad, et kõige aktuaalsem tundub kõige tähtsam. "Eks see on filmides ka nähtud, et vanem laps tahab mõnikord noorema kääridega katki lõigata, et vanemate täielik tähelepanu tagasi saada," nendib Maimik.

Meeste ühistööna valminud linateos "Jan Uuspõld läheb Tartusse" paneb filmimehed rahulolevalt muhelema. "Patt, lunastus, kiusatus ja näägutav naine," võtab Maimik filmi allteksti kokku. "Selle loo ilmumise ajaks on Uuspõllu filmil kindlasti 50 000 vaatajat täis," õhkab Tolk.

Tulevikuplaanidelt kergitavad Tolk ja Maimik saladuseloori vaid õige pisut. "Ütleme nii, et haume uut filmi. Kurba naljafilmi," võtavad mehed asja kokku.

Andres ja Rain kuuluvad sedalaadi intelligentide hulka, kes oskavad ühiskonnaprobleemide pärast südant valutada mängleva kergusega, mitte virisedes, nagu see tänapäeval trendiks on saanud. Andresel on pidevalt, kui ma temaga kokku saan, huumoriseier punases, enamiku temaga koosviibitud ajast ma naeran. Kui Rain on ka, siis naerame veel rohkem. Aga kas nad üldse on inimesed? Korralikud inimesed ei ole sellised nagu nemad! Ei ole nad mingid inimesed!

Oleme omavahel sõbrad olnud kuskil kümme aastat ja pean ütlema, et Andres ja Rain on mõlemad vaimukad, terased ja tänuväärselt eneseiroonilised, seetõttu on nendega ülimalt meeldiv aega veeta nii tööasjus kui ka niisama töllerdades.

Rääkides tulevikust arvan ma, et Rainist võiks saada Eesti president: ta on terava sotsiaalse närviga, peen ja edev. Riigiasjad oleks aetud (küll väikese hilinemisega), nalja saaks palju ja lossis toimuksid sellised peod, et tapeet kukuks seinte pealt maha.

Andres aga võiks tulevikus hakata lisaks režissööriametile rohkem kirjutama, kuna teist nii nõtke sulega filmikriitikut ja esseisti lähema viiesaja kilomeetri raadiusest ei leia.

Nende suurim erinevus on ehk see, et Rain on veel vagabund, aga Andres juba keskklassi ontlik pereisa. Metsik elajas ja paadunud väikekodanlane peitub neis mõlemas.

Sellele tandemile mõeldes meenub kohe kirgastunud hommik pärast mu 30 a juubelit, kui Maimik ja Tolk tulid tagasi mingi hetk pisikese kaameraga. Nad nõudsid, et ma ütleks kaamerasse, et Mägra õlu on hea. Kolm päeva hiljem leidsin ennast Järve Selveri kõrvalt metsast mängimas telereklaami jaoks krimireporter Aare Porterit.

Andres on hea vend, nina pole ta püsti ajanud ja mulle on ta alati olnud ka isa eest, kuna olen tast 11 aastat noorem. Lapsepõlvest meenub lugu, kui mina olin aastane ja Andres läks minuga poodi ja otsustas minu kaasas tassimise asemel pista mind šoppamise ajaks pakihoiu riiulisse. Hiljem pidi ta mind tädikeste piiramisrõngast päästma, ise karjudes: "Tema on minu vend, tema on minu vend!" See lugu iseloomustab Andrest hästi, tal on alati tähtsamaid asju teha ja ta on mind hiljem veel teistesse kohtadessegi unustanud.

Oma välistele erinevustele vaatamata on Maimik ja Tolk suhteliselt sarnase suhtumisega ümbritsevasse. Mängivad inimestega ja ideedega, jäädes ise süütuteks ja tagasihoidlikeks. Võrdluseks tundub, et kui tandem Maimik ja Kilmi on vastanditel põhinev koostöö, siis Tolk ja Maimik on ilmselt sarnasusel põhinev koostöö.