Eesti ulmeline tavaelu CeBITil

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse kommunikatsioonijuhi Rica Semjonova sõnul juhtub sel aastal tihti, et kuulatakse Eesti esindajate jutt ära, aga pärast küsitakse, kas tõesti ongi nii. "Näiteks meie X-tee on külastajatele väga uudne ning nad ei suuda uskuda, et see päriselt töötab - asjad, mis meil igapäevased, on siin meeletud uudised," rääkis Semjonova.

Eesti firmad saavad CeBITil peamiselt oma toote jaoks ekspordikontakte ja see peaks Eesti majandust edasi viima. Pelgalt edevusest Semjonova sõnul siin kindlasti ei olda.

"Ainult Eestis olles ei saa me tihti perspektiividest aru ja mida meie lahendused tegelikult võimaldavad," selgitas ta.

"Ühte parimat meie stendil esile tõsta ei saa, kõigil Eesti lahendustel on ohtralt ekspordipotentsiaali. eKooli lahendus on kergesti tõlgitav ja rakendatav mujal. Cybernetica on aga raskekahurivägi, mille e-tervise lahendused konkureerivad vabalt muu maailma omadega," rääkis Semjonova.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS) Saksamaal esindava Riina Leminsky ütles, et sellel on aastal rohkem külastajaid, kes tahavad asjasse süveneda. "Eelmistel aastatel käidi lihtsalt vaatamas, et lahedad lahendused. Saksamaa näiteks tahab sel aastal teada detaile ning tausta ID-kaardisüsteemi kohta, eelmisel aastal nad lihtsalt piilusid."

Stendil esindatud OÜ Oskando tegevjuht Ülle Kivirähk usub, et eKool on üks põnevaimaid lahendusi ning loodetavasti leiab see ka teistes maades rakendust.

"Muidu on siin väga tore, esimesel tunnil kohtasime inimesi kõikidelt kontinentidelt. Selline mess on partneritega kohtumiseks kiireim ja efektiivseim võimalus," lisas kivirähk.

"Kuigi CeBIT on märgatavalt väiksem kui eelmisel aastal, on see siiski hoomamatult suur, väga raske on siin tähelepanu äratada. Euroopa mastaabis on e-valimised väga suurt kaja tekitanud, aga need lahendused otseselt väljas ei ole," ütles Kivirähk.

Lätil ja Leedul on messil mõned firmad esindatud, aga rahvuslikku paviljoni ei ole. "Kohtusin nende esindajatega ja nad rääkisid, et on kurvad, et neil ühtset väljapanekut ei ole, mis innovaatilisust rõhutaks. Riigipoolne tugi on meil palju suurem," rääkis Kivirähk.

EASi ettevõtluskonsultandi Marion Raudsepa sõnul ollakse siin riigi toel juba viiendat aastat.

"Stendi organiseerimine on ikka peamiselt EASi asi, kuid koostöö on tugev ka riigi infosüsteemide arenduskeskusega," rääkis ta.

"Tegime hanke kujundaja ja ehitaja leidmiseks, koostöös nendega sai stend oma praeguse roosa väljanägemise," rääkis Raudsepp. Tema arvates on stend värske ja silmatorkav. "Ma pole ühtegi teist nii roosat näinud siin," selgitas ta.