Jim Rogers hoiatab Venemaa eest

Tarvo Vaarmets 19. märts 2007, 00:00

Rogers arvab, et probleemid USA kinnisvaraturul päästavad valla laialdase müügilaine ülehinnatud arenevatel turgudel, mis viib märkimisväärsete tagasilöökideni ka Venemaa börsil.

"Kõik, mis puudutab Venemaad, on üks suur mull ja see lõhkeb," kuulutas Rogers, kelle sõnul hoiab ta arenevatest turgudest raha vaid veel Hiinas.

Edukas investor tõi negatiivsete aspektidena välja Venemaa riigi varade võõrandamised ja asjaolu, et ettevõtete omanikud võtavad Londonis korraldatavate esmaste avalike aktsiapakkumiste kaudu ettevõtetest raha välja.

Kreml on president Vladimir Putini juhtimisel teinud endale jõuliselt teed suurte tehinguteni välisettevõtetega ja haaranud kontrolli strateegiliste tööstusharude üle. Pärast kuid ametlikku survet nõustusid eelmise aasta lõpus Royal Dutch Shell koos oma Jaapani partneritega loovutama kontrolli tohutus Sahhalin-2 maagaasi projektis Venemaa gaasimonopolile Gazprom.

"Venemaa on katastroof," vasardas Rogers, kelle nägemust mööda kühveldatakse Venemaal vaid varasid kokku.

"Kui läbi Venemaa sõita, ei näe, et raudteedesse, torujuhtmetesse või teedesse oleks palju raha kulutatud," sõnas mees, kes on kaks korda maakerale rännates tiiru peale teinud. "See on kauboikapitalism," selgitas ta.

Venemaa aktsiate hinnad kihutasid eelmise aastaga tänu kõrgete naftahindade ja kasvava sisenõudluse seljas sõitvale majandusbuumile 80% ülespoole. Selle aasta algusest on aga Venemaa börsiliikumisi peegeldav indeks RTS globaalse müügilaine tõttu 7% võrra miinuses.

Rogersi ennustuste kohaselt kannavad Venemaa aktsiad mulli lõhkemisel hiiglaslikke kaotusi. Tema sõnul võivad mõnede aktsiate hinnad kukkuda isegi 90% võrra, teiste hinnad 40% võrra ja osa aktsiaid võib üldse kaduda.

Londonis noteeritud Venemaa ettevõtetele toetudes näeb Rogers suurt probleemi ka nende läbipaistmatuses.

"Inimestel pole aimugi, mida nad pimesilmi ostavad, ettevõtted ütlevad: "Andke meile oma raha, aga me ei ütle, mis me sellega teeme,"" rääkis ta.

Investorid kõrvetasid viimati oma sõrmed Venemaal 1998. aasta augustis, kui riigi maksejõuetus ja rubla devalveerimine muutsid närviliseks kogu maailma turud ning läksid suurimatele pankadele maksma miljardeid dollareid.

Mulle tundub, et Lääne tegelased kipuvad poliitilise kontrolli kehtestamist selgelt üle dramatiseerima.

Meenutagem kahtlemata traagilist Jukose juhtumit - kohe pärast seda leiti, et "nüüd hakkabki sedasi olema". Ei hakanud. Minu arusaam on selline, et tegelikult ollakse Venemaal pragmaatilisemad, kui Läänes uskuda tahetakse. Ka ärilised ning finantsturgude valla suhted maailmaga on eelkõige pragmaatilised, mitte emotsionaalsed. Poliitilist riski näen ma kasvavat veidi pikemas perspektiivis, kui võim Putinilt tema järglasele liikuma hakkab ning selle protsessi ümber mingi ebakindluse komponent tekib.

Praegu aga pole mul põhjust fundamentaalsel tasandil Venemaa aktsiaturgu kindlasti maha kanda ega viimsepäevakuulutajate emotsionaalsetele hüüatustele kaasa kiita.

Siiamaani on globaalse majanduse tänavune väljavaade siiski hea. Või kui seda mõtet laiendada, siis jah, tulevikku ei nähta enam nii erksates värvides, samas kui fundamentaalselt midagi hullu lahti ei ole.

Arenevate turgude majandused on järk-järgult muutumas sellisteks, mis sõltuvad üha enam sisenõudlusest. Minu hinnangul ongi sisenõudlus järgneva paari aasta kõige olulisemaks teemaks Venemaa aktsiaturul.

Olukorda illustreerib selgelt see, et varasem väga tugev korrelatsioon RTSi indeksi liikumise ja nafta hinna vahel on kadumas ning indeks on hakanud rohkem sõltuma just Venemaa oma kodumaistest teguritest.

See Venemaa majanduse hooratas, mis on toorainete hinnatõusu toel käima lükati, ei ole midagi sellist, mida nii lihtsalt peatada saaks. Tahes-tahtmata jõuavad need protsessid aktsiate hindadesse.

Võtame kas või finantssektori ning olukorra seal. Finantsteenuste penetratsioon on väike, eraisikute laenude suhe SKPsse on väike jne - sealt edasi mõeldes leiame me nii tarbimise kasvuks kui ka mingitel tingimustel võib-olla ka kinnisvarabuumi potentsiaali.

Mis puudutab väidetavat põgenemist ettevõtlusest oma osaluste rahaks tegemise kaudu, siis ka see väide on mõnevõrra küsitav. Samamoodi võiks esitada retoorilise küsimuse, et äkki mõningad palju töötanud ettevõtjad leiavad, et turul on piisavalt soodne hetk oma osaluse vilju nautima hakata.

Ja üldisemalt - see inflatsioonihirm, mis eelmisel kevadel turge allapoole sikutas, oli minu meelest tõsisem ja võib-olla isegi ohtlikum kui praegune kontekst. See, et Ameerikas laenukontorid uppi lendavad, kuna intressimäärad on tõusnud ja mingi kliendisegment ei jaksa laene tagasi maksta, ei ole minu hinnangul veel midagi sellist, et saaks mingisuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Alati, kui kuskil mingi finantssektoris mõni "õnnetus" juhtub, siis on föderaalreserv ka kohe intressimäärade kallal - kas jätab tõstmata või isegi langetab. Teine oluline faktor on see, et taolised laenud moodustavad kogu hüpoteegiturust ainult umbes kümme protsenti.

Kuigi näiteks Hiinas läksid valuatsioonid absurdsetesse kõrgustesse, siis arenevaid turge tervikuna vaadates leiab täiesti piisavalt turge, kus valuatsioonid absurdseteks ei ole läinud. Kõige toredam on see, et Venemaa on üks nendest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing