Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teise isiku maal saab omada ehitist
Hoonestusõigus tähendab, et ühel isikul on õigus omada teise isiku maal ehitist. Isik, kellele kuulub taoline õigus, on hoonestaja.
Hoonestaja maksab maatüki omanikule hoonestusõiguse eest tasu. Hoonestamisele võiks mõelda inimene, kellel on soov ehitada kas kortermaja, eramu või ärihoone, aga pole mingil põhjusel võimalik soetada sobivat maatükki.
Maatüki omanikule on hoonestusõiguse seadmine hea lahendus juhuks, kui ta soovib teenida maatüki kasutusse andmiselt pikaajalist tulu, kuid ta ei taha oma maatükki võõrandada ja samas pole ka tahtmist või võimalust sinna ise midagi peale ehitada. Sellistel juhtudel oleks hoonestusõiguse seadmine õige samm.
Hoonestusõiguse saab seada vaid kindlaks tähtajaks. Maksimaalne tähtaeg on 99 aastat. Varasemalt oli asjaõigusseaduses sätestatud ka minimaalne lubatud tähtaeg, kuid tänaseks seda sätet enam ei eksisteeri.
Samas, kui on juhtunud nii, et hoonestusõiguse tähtaeg on määramata või määratud pikemaks ajaks kui 99 aastat, loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat.
Hoonestusõigust saab müüa, kinkida, pärandada ja pantida (hüpoteegiga koormata). Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, seega peavad kõik hoonestusõiguse seadmiseks ja võõrandamiseks tehtavad lepingud olema notariaalselt tõestatud vormis.
Tuleks silmas pidada seda, et kõik nimetatud tehingud teostatakse õiguse kui sellisega. Hoone, mis on selle õiguse alusel kinnisasjale püstitatud, on hoonestusõiguse oluline osa, mitte maatüki osa.
Hoonestusõigus kantakse kinnistusraamatusse. Selleks avatakse hoonestusõigusele iseseisev registriosa, kuhu kantakse andmed nii hoonestaja kui ka koormatud maatüki kohta, samuti hoonestusõiguse sisu. Hoonestaja ja maatüki omanik lepivad kõigis hoonestusõigusega seotud küsimustes kokku hoonestusõiguse seadmise lepingus.
Kokkulepped, mis on kantud kinnistusraamatusse viitega lepingu punktidele, kehtivad ka hoonestusõiguse järgmiste omanike suhtes, kui hoonestaja otsustab hoonestusõiguse võõrandada.
Autor: Helvia Räägel