Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ärikasutaja mobiili määrab andmeside võimalus

Enn Heinsoo 20. märts 2007, 00:00

Ärikasutajal on telefoni valimisel oluline arvestada nii mobiili pakutavate võimaluste kui ka kasutusmugavusega, näitas mobiiltelefonide test.

Telefone valides küsisime Eesti mobiilioperaatoritelt, mida peab ärikasutaja telefon nende arvates sisaldama ning valisime eri tootjatelt seitse neile kriteeriumitele vastavat mudelit. Arvuliselt jäi domineerima Nokia, kuid see on Eestis ka kõige levinum telefon.

Iga testitud mobiiliga saab teha tööks vajalikke asju: toimetada tekste ja tabelandmeid, saata ja võtta vastu e-posti, surfata internetis. Samuti saab kõigi siin testitud mudelitega kasutada andmeside võimalusi nagu WiFi ja/või 3G.

Mõni telefon valmistas teistest rohkem rõõmu, teine pigem pettumust. Vahe tuli kasutusmugavusest. Pahandada võiks Sony Ericssoni peale, sest iga kord seda taskust välja võttes oli telefon millegi uuega hakkama saanud - saatnud kellelegi e-kirja või kustutanud mõned kontaktid. Nimelt lülitus klahvilukk vahel iseenesest välja.

Vastupidised näited on aga mudelid Nokia E65 ja HTC P3600, mis on eelkõige mugavad kasutada ning istuvad hästi käes ja taskus.

Väike Nokia E65 on hea valik siis, kui andmeside võimalusi on telefonil vaja peamiselt selleks, et arvutit selle kaudu internetti ühendada. Kui aga on vaja telefoni, mis osaliselt asendaks ka sülearvutit, võib sellest Nokiast siiski väheks jääda.

Kui telefoni välimus pole nii oluline kui hind, siis on üsna arvestatav kaasaskantav asendus arvutile pihuarvuti-mobiil Nokia E61. Kasutusmugavus pole sellel küll kõige parem, aga suur ekraan ja arvutitest tuntud klahvide järjekorraga nn QWERTY-klaviatuur võimaldavad tekstide või tabelitega hästi hakkama saada.

Kel aga raha rohkem, võib vaadata emma-kumma testitud HTC poole, sest nende pihuarvuti-mobiiltelefonide peamine miinus ongi suhteliselt kõrge hind. Tõsi, need telefonid pakuvad ka teistest rohkem võimalusi.

Kindlasti tuleb telefoni otsimisel silmas pidada selle operatsioonisüsteemi, just sellest sõltub, mis tarkvara telefonile lisada saate.

Testitud Nokiatel on operatsioonisüsteem Symbian. Seevastu HTC telefonid kasutavad Windows Mobile'i tarkvara.

Nuppudega harjumine nõuab aega

Pea igal testitud seitsmest nutitelefonist on teistest erineva ülesehitusega klaviatuur. Hoolimata sarnasusest arvutiklaviatuuriga nõuab nuppude asetusega harjumine aega.

Teksti sisestamise kiirus klaviatuurist väga ei sõltu. Ühelt poolt on küll mugavam kasutada arvutitest tuntud tähtede järjekorraga QWERTY-klaviatuuri. Teisalt on paljud mobiiliomanikud omandanud kiire trükkimise oskuse ka tavaklahvistikuga telefoniga, kus osa tähtede saamiseks tuleb klahvi vajutada mitu korda.

Viimane harjumus tekitab ka segadust. Näiteks juhtus, et kui QWERTY-klaviatuuril oli vaja saada ekraanile V-täht, vajutas sõrm küll õiget nuppu, kuid automaatselt kolm korda. Ilmselt on pikk tavalise telefoni klahvistiku kasutamine jätnud selle liigutuse käe mällu.

Ekraanist mõlemale poole jäävate klahvidega Nokia mudelil E70 teksti sisestades tahtsid parema käe sõrmed vahepeal kiiruse huvides sekkuda vasema käe töösse - küllap samuti arvutikasutusest tingitud liigutus.

Täisklaviatuuri miinuseks on pihuarvuti-mobiilil liialt väike vahemaa klahvide vahel. Selle tulemusena tuleb nii mõnigi kord vajutada klahve mitte sõrmeotsaga, vaid küünega. See nõuab harjumist ning vähemalt esialgu vähendab ka trükkimise kiirust.

Samas pakub täisklaviatuur rohkem võimalusi: arvutist tuntud nooleklahvid, nupud Enter ja Ctrl, kirjavahemärgid-sümbolid jms on kirjutajal korraga ees ja neid ei pea telefonist taga otsima ega ühte klahvi korduvalt vajutama.

Teisalt vajab nuppude asetus mobiili täisklaviatuuril siiski harjumist, sest alati pole näiteks numbrid ja täppidega tähed igal telefonimudelil sama koha peal. Samuti tuleb meelde jätta, milline klahvikombinatsioon kuvab suured tähed, kuidas saada ekraanile @-märk, mida teeb Alt-klahv jms.

Testimisel proovitud 300 tähemärgi ehk ligi kahe SMSi pikkuse teksti sisestamiseks kulus sõltuvalt klaviatuurist 3.51 kuni 5.10 minutit. Seejuures võttis tavalise mobiiliklahvistikuga 300märgise teksti trükkimine aega alla nelja minuti.

Kui aga võtta mobiili täisklaviatuuriga harjumiseks aega ning klahvidevaheline kaugus on sõrmede jaoks piisav, muutub QWERTY-klaviatuuri abil teksti sisestamine kindlasti kiiremaks kui nn tavaklahvistikuga telefonil.

Telefoni operatsioonisüsteem on kiire, menüü mugav ja hästi kasutatakse ära puuteekraani, sest telefonil puudub tavaline nuppudega klaviatuur. Selle asemel tuleb hakkama saada ekraanile kuvatava QWERTYga.

Pliiatsiga ekraanil toksimine nõuab harjumist, vajadusel saab küll kasutada ka sõrmeküüsi. Nagu teisegi testitud HTC puhul on siin tegemist pigem väikese arvutiga kui mobiiltelefoniga.

HTC P3600 sisaldab kahemegapikslist kaamerat, Tallinna kaardiga GPSi, Skype'i ning kasutada saab ka MSNi.

Peeglina kasutamiseks pole telefoni korpus piisavalt peegeldav, küll aga sõrmejälgede väljapaistmiseks. Must värv ei tundu sellise läike puhul hea valik, kuid saadaval on ka teist värvi mudelid.

Sel telefonil on kõik vajalikud omadused sisse ehitatud, sealhulgas kahemegapiksline kaamera. Ometi on Nokia E65 õhuke ja ilus ning elegantne. Ainult hind 8000 krooni on natukene soolane.

Sülearvuti asenduseks see telefon kõige paremini siiski ei sobi. Pigem tundub, et E65 on loodud sülearvuti internetiga ühendamiseks.

Nupud on sellel mudelil mugavad, programmid töötavad kiiresti ja ka pisike ekraan on piisavalt terav ja selge, et hädapärast tööd teha.

E65 istub ka hästi pihus. Telefoni korpus pole läikiv ega libe ning tagakaas jätab tunde, nagu oleks see nahaga kaetud.

Menüü ja tarkvara baaskomplekt on telefonil Nokia mobiilide standardne Symbian.

Ainus telefon testis, mille QWERTY-klaviatuuri oli tõesti mugav kasutada, oma osa on kindlasti suhteliselt suurtel nuppudel.

Kuna see HTC mudel on rohkem arvuti, kui testitud Nokiad või Sony Ericsson, siis tuleb mugav sisestusvõimalus kindlasti ka kasuks.

Kuigi TyTN on üsna suur, on seda mugavam kaasas kanda kui näiteks Sony Ericssoni mudelit P990.

Küll võib Windows Mobile'i operatsioonisüsteemiga telefoni arvutiga ühendamine olla suurem peavalu kui näiteks Nokia tarkvara puhul. Käsitsi tuli paigaldada modemi draiver ning seadistada palju muud. Telefoniga kaasas olnud põhjalik kasutusjuhend testijaid aga hätta ei jätnud.

Selle mudeli peamiseks hädaks on mõõtmed - üsna suur ekraan ja klaviatuur on fikseeritud ning neid ei anna kuidagi kokku pakkida. Tulemus on see, et telefoni käsitsemine ja kaasaskandmine on kohati ebamugavad.

Samuti on mõned telefoni küljel paiknevad nupud liiga kergesti kogemata vajutatavad.

Hea on suur ekraan, millega on väga meeldiv internetis surfata või tekstifaile lugeda.

Klaviatuuri alumine äär on kahjuks raskesti käsitsetav - nupud on liiga pisikesed ja võivad sassi minna.

Telefonil puudub ka kaamera, kuid samas on see Nokia üsna õhuke ja sobib üsna hästi pintsakutaskusse.

Selle telefoni puhul ehmatab kindlasti suurus. Tegemist pole ka otseselt ärikasutajatele suunatud mobiiliga. Nokia on loonud selle multimeediatelefoniks, kuid kõrge hinna ja vajalike andmeside omadustega sobib N93 üsna hästi ettevõtjale ning firmajuhile, kes ei taha foto- või videokaamerat kaasas kanda.

Kaamera on sellel parem kui enamikul teistel telefonidel, pildid on nagu ikka hämaras müra täis. Kasuks tulevad optiline suum ja pööratav ekraan.

Hinna kohta on telefoni ekraan natukene väike, kuid nupud ning üldine käetunnetus on head.

See telefon tundus esimest korda kätte võttes väga asjalik. Nagu hiljem selgus, ainult asjalik, aga mitte mugav. Menüüdes liikumine võtab tihti aega esinevate viivituste tõttu ning nuppude kasutamine on ebamugav.

Hoolimata pikaajalisest proovimisest selle telefoniga ära ei harjunudki. Samuti on p990i natuke liiga suur.

Võimalustelt on telefon siiski üsna hea. Suur ekraan, mis läheb veel suuremaks klapi avamisel, on kindlasti kasulik, nagu ka küljel asuv menüüde kerimise või eraldi klahviluku nupp.

Arvutiga ühendamine on selle telefoniga kohmakas ja lihtkasutajale natukene üle jõu.

Lõppmulje jäigi nukker. Asjaliku väljanägemisega mobiil küll, aga sellest ei piisa.

Vaatamata telefoni erilisele avatud kujule on see mudel tegelikult täitsa kasutatav ja ära harjudes ka mugav.

Küll on aga raske seda kasutada ühes käes. Takistuseks on ekraani poolt eraldatud nupud.

Kiiresti teksti sisestades on ilmselt efektiivseim kasutada paremat pöialt parempoolse klaviatuuri jaoks ja vasakut pöialt vasakpoolse jaoks. Ometi tahtsid parema käe sõrmed vahepeal kiiruse huvides sekkuda vasema käe töösse ehk parema käe sõrmed soovisid vajutada vasakpoolset klaviatuuri.

E70 ekraan võiks olla suurem, sest siis oleks ka QWERTY-klaviatuur rohkem õigustatud.

Kõne kvaliteet on E70-l väga hea, sahinat peaaegu ei olegi. Kui teine kõneleja korraks vaiki jääb, tekib suisa segadus, kas kõne on lõppenud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing