Fantaasialend Wagneri muusikaga

Kersti Inno 23. märts 2007, 00:00

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri Wagneri kava juhatab taas kord Eri Klas, kes mõne aasta eest tutvustas siin hollandi helilooja ja löökpillimängija Henk de Vliegeri arranžeeringut maailma muusikaajaloo ühest monumentaalsemast teosest - Richard Wagneri ooperitetraloogiast "Nibelungide sõrmus".

Seekord tuleb ettekandele hollandlase värskeim Wagneri-kompilatsioon - sümfooniline seiklus "Nürnbergi meisterlauljad".

Eri Klasi väitel on see 2005. aastal valminud teose teine ettekanne. Maailma esiettekannet juhatas ta Moskvas Uue Ooperi värske peadirigendina hooaja avakontserdil möödunud aasta septembris.

Dirigendi arvates on taoline tutvus Wagneri suurteostega omal kohal.

Edaspidi on tal plaanis tutvustada ka hollandlase kompilatsioone Wagneri ooperitest "Parsifal" ning "Tristan ja Isolde".

"Nürnbergi meisterlauljad" on Wagneri pikim teos. 1868. a Münchenis esietendunud koomiline ooper on saksa kunsti ülistus, samas ka ooper armastusest. Muusikast õhkub päikesepaistet ja elurõõmu, värskust ja optimismi. Võluv muusikaline jutustus Nürnbergi suurtest aegadest (16. sajandist), keskpunktis kodanlastest meisterlauljad ja nende lauluvõistlus.

Mõned peavad "Nürnbergi meisterlauljaid" Wagneri parimaks teoseks. Ei saa salata, et see on ooperiliteratuuri üks suuremaid saavutusi, milles on täiuslik tasakaal muusika ja poeesia vahel.

Hollandlase Vliegeri pisut alla tunni kestvas sümfoonilises teoses on olulisemad ja kaunimad motiivid Wagneri suurteosest.

Kontserdi esimeses pooles ettekandele tulevate "Wesendoncki laulude" kohta on aga helilooja oma päevikusse täheldanud: "Midagi paremat nendest lauludest pole ma kirjutanud ja vaid väheseid minu töid võib tulevikus nende kõrvale panna."

See avaldus ei üllata, teades Wagneri kirglikku ja lootusetut armastust veetleva intelligentse kaupmeheproua Mathilde Wesendoncki vastu, kelle viis luuletust ta helidesse põimis.

Laulud on kirjutatud aastail 1857-58, ajal, mil Wagneril oli valminud tema ooperireformi kõige äärmuslikuma teose "Tristan ja Isolde" libreto.

Meenutagem, et see pole mitte tegevuse, vaid tunnete ooper, kus peategelased on kõigest mängukannid neid vallutanud suure saatusliku tunde käes, millele saab lahenduse tuua ainult surm. Paljud Wagneri uurijad näevad sellises ideestikus kõige otsesemaid paralleele Wagneri enda salaarmastusega.

"Wesendoncki laulude" solist Annely Peebo sõidab Tallinna Viinist.

Wagneri õhtu sissejuhatuseks saab aga kuulata avamängu helilooja reformieelsele ooperile "Rienzi".

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing