Arve tuleb maksta ka kirjaliku lepinguta

Merike Lees 26. märts 2007, 00:00

Tänapäeval on väheste tehingute aluseks kirjalik leping. Teenuseid osutatakse ja kaupu müüakse kiirelt, leppides tingimustes kokku e-posti, faksi, telefonikõne, SMSi teel või muud kaudu. Kui maksmisel tekib tõrge, tundub, et teha pole midagi, kuna lepingut võlgnikuga ei ole. Nii see siiski ei ole, sest võlaõigusseaduse järgi on tehing ostjale siduv, kui ta on võtnud vastu müüja pakkumuse ning sellega nõustunud.

Tehinguid võib teha e-posti ja faksi teel pakkumist esitades ja kui teine pool selle tehingu aktsepteerib, on see samaväärne kirjaliku lepinguga, selgitab krediidikorraldusfirma Intrum Justitia tegevjuht Ivar Tammemäe.

Näiteks transpordiettevõttelt teenuse tellimine käib praktikas paljudel juhtudel e-posti teel.

Pooled on algselt küll allkirjastanud raamlepingu transporditeenuse osutamiseks, kuid konkreetsed hilisemad sõidud lepitakse kokku pärast ainult e-posti teel, selgitas Julianus Grupi nõukogu liige Jaanus Laidvee.

E-postile saadetud partneri kinnitus ongi nendel juhtudel alusdokumendiks ja käsitletav sellisena ka kohtus. "Kuigi kui tegemist on uue suhtega, kus teist poolt veel ei tunta, siis oleks soovitav sõlmida siiski paberkandjal allkirjastatud leping, kuna see on hilisemate vaidluste korral ikkagi kõige kindlam alusdokument," soovitas Laidvee.

Vaidluste korral e-posti teel kokkulepitu tõendamisel võivad tekkida probleemid, sest näiteks saatja isikus ei ole võimalik teisel poolel veenduda. Kui on aga siiski soov sõlmida lepinguid e-posti teel, tuleks Laidvee sõnul e-post saata digitaalselt allkirjastatuna, siis on see sama tugev kui leping paberkandjal.

Nõustumist tehinguga võib väljendada ka ostja oma käitumisega. "Kui asi vahetab omanikku ja uus omanik ei lükka asja tagasi, vaid võtab selle vastu, siis ta järelikult aktsepteerib seda pakkumust ja tehing on tema jaoks siduv," selgitas Tammemäe.

Paljud tehingud sõlmitakse interneti vahendusel, kus juba üks hiireklikk tähendab tehingu vastuvõtmist. Sama on ka mobiilitsi tehtavate tehingutega - üks SMS on sama mis mitmeleheküljeline leping. "Sellistel juhtudel on risk suur, et asi tuleb siiski ära tasuda," märkis Tammemäe.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing