Eestit ähvardab Euroopa Liidu prügitrahv

Komisjon süüdistab selles, et Euroopa Liidu direktiivi prügilate kohta ei ole nõuetekohaselt riigi seadustes arvestatud, peale Eesti ka Leedut ja Soomet, lätlased on oma prügimajanduse suutnud ELile sobivasse seaduslikku raami suruda.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas ütles: "Komisjoni kontrollimised on näidanud, et peaaegu igas liikmesriigis esineb palju puudujääke prügilaid käsitlevate eeskirjade täitmises. Selle tulemusena ei ole inimeste tervis ja keskkond kaitstud nii hästi, kui need peaksid olema jäätmete ladestamisest tulenevate ohtude vastu. Kaheksa aastat pärast prügiladirektiivi vastuvõtmist on ülim aeg, et liikmesriigid lahendaksid olukorra viivitamata."

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja edastas, et ministeerium saab komisjoni teadet kommenteerida alles siis, kui on tutvutud direktiivist tulenevate õigusaktide täitmise analüüsiga. Praegu pole analüüs veel Eestisse jõudnud.

1999. aastal vastu võetud prügiladirektiiviga on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad, millele prügilad peavad vastama. Selle eesmärk on ennetada või vähendada prügilate kahjulikku mõju. Direktiiviga aidatakse samuti edendada jäätmete taaskasutust. Sellega keelatakse teatavat liiki jäätmete viimine prügilatesse, näiteks kasutatud rehvid, ning nõutakse, et liikmesriigid vähendaksid 2016. aastaks biolagunevate jäätmete kogust 35 protsendini 1995. aasta kogustest.

Pärast esimese kirja saamist on Eestil kaks kuud aega Euroopa Komisjonile vastata ning oma tegematajätmisi põhjendada. Seejärel võib komisjon Eesti Euroopa Kohtusse kohtusse kaevata ning paluda kohtul määrata riigile rahatrahv.

Autor: ÄP