Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Endasse tasub süüvida tihedamini
Ühiskond soosib individuaalsust ja eripära. Ülikoolilõpetanu näeb ennast unistustes karismaatilise juhina, kellele töötajad säravate silmadega järgnevad ja tema lennukaid ideid ellu viivad.
Tööle asudes selgub, et ettevõttel on oma väljakujunenud standardid ja väärtused. Hea, kui inimene on enne uuele töökohale asumist endale selgeks teinud, kas ta on piisavalt paindlik, et nendega kohaneda.
Moodne sõna "meeskonnatöö" paneb mõtlema, millist käitumist ootavad meilt kolleegid, juhid ja partnerid. Ainult enda reeglite järgi käituv juht jätab pigem ülbe mulje ja teised hakkavad temast eemale hoidma.
Üha enam peab juht laskma särada meeskonnaliikmetel ning tihti tuleb tal motiveerimise eesmärgil enda idee eest kiita hoopis kedagi teist.
Ent kui end liialt teiste ootuste järgi muuta, hakatakse tegema masinlikult asju, mille eest teda kiidetakse ja kõrgemat palka makstakse. Enda sisemiste vajaduste liigne eiramine võib olla tüdimuse ja loiduse allikas, pikaajaliselt tekib stress ja läbipõlemine.
Viimases hädas aega maha võttes ja endasse ning enda väärtushinnangutesse süüvides saadakse aru, et end on aastaid petetud ja teeseldud lihtsalt huvi asjade vastu, mis tegelikult sügavalt ei puuduta.
Siiski tuleb jätkata töölkäimist, sest majalaen vajab maksmist. Mõni leiab võimaluse töökohta vahetada või minna ümbermaailmareisile. Mõni ostab veelgi suurema maja.
Kui inimene leiab nendest asjadest enda individuaalsuse, saab ta juurde indu ja asub energilisemalt töö kallale. Halvemal juhul leitakse lohutust alkoholist või kasiinodest.
Aga enda sisse võiks vaadata sagedamini kui alles viimases hädas.