Energiaturvalisuse strateegiat tuleb ka Eestis täiendada

Lääs ei saa nõustuda energeetilise sõltuvusega riikidest, mis ei kuulu tema traditsiooniliste ja ustavate liitlaste hulka. Venemaa püüdlused kütuseturgu monopoliseerida, Venemaa kontsernide imbumine kõikide kontinentide nafta- ja gaasiärisse viis selleni, et mitmed läänemaailma tegelased hakkasid tajuma tõsist ohtu Lääne energeetilisele turvalisusele.

Seetõttu suurendab enamik riike strateegilisi naftavarusid ning laiendab tuumajaamade ehitamist. Pea kõik riigid töötavad välja rahvuslike energiasäästu- ja turvalisusprogramme.

Lõppjärgus on Eesti, Läti ja Leedu ühise energiaturvalisuse strateegia väljatöötamine, mis lubab vähendada Balti riikide sõltuvust välistarnijatest. Kuid selle dokumendi väärtus suureneks, kui seda täiendada kahe alajaotusega.

Esimene oleks pühendatud strateegilisele eesmärgile - Eesti majanduse järkjärgulisele ümberstruktureerimisele, et vähendada energia- ja materjalimahuka tootmise ning suurendada teadusmahuka ja kõrgtehnoloogilise toodangu osa.

Teine suund on seotud kommunaalsektoriga. Siin kasutatakse kuni kolmandik kõigist energiaressurssidest. Kuid nende tarbimise efektiivsus on äärmiselt madal.

Energia kokkuhoid nõuab kolme osapoole - riigi, elanikkonna ning äri - ühiseid pingutusi. Riik ja pangad võiksid soodustingimustel rahastada kõike, mis on seotud kütuse ja energia ratsionaalsema kasutamisega. Eestis 2004. aastal alustatud pilootprojekt "Energiaaudit" võiks saada energia kokkuhoiu rahvusliku programmi osaks.

Energia kokkuhoidmise viise on sadu, kuid programmi väljatöötamises peab riik võtma enda kanda koordineerija rolli.

Autor: Vladimir Nemtšinov