Epideemia jõudis otsaga Tartusse

Tallinnast Vabaduse väljakult alguse saanud omavalitsejate ohtlik endale, omadele ja sponsoritele hea ja veel parema jagamise tõbi on võtnud epideemia mõõtmed: äsja avastati uus kolle Tartus. Ning nagu reedesest Äripäevast lugeda võis, on uus haiguspuhang tekkinud ikkagi ka Viimsi vallas, ehkki praegused juhid on kinnitanud, et tõbi on kontrolli alla saadud.

Viimsi vallavanem Urmas Arumäe väitis hiljuti Äripäevas, et uus võim ei käi eelmise jalajälgedes - kõik, mida müüa võis, on enne neid maha parseldatud. Kui vaadata kaarti reedese luubiloo juures, siis on Arumäel mõnes mõttes õiguski - tänane võim teeb lihtsalt uusi jalajälgi vanade sopaste kõrvale.

Omavalitsus ja kohalik volikogu paistavad olevat neetud kohad - kes sinna satuvad, muutuvad oma eelkäijate sarnaseks ning kahtlased tehingud muutuvad traditsiooniks.

Ka volikogude revisjonikomisjonidest pole kasu - tegutsedes korruptsioonihõngulises keskkonnas, peagi enam korruptsiooni ei tajutagi. Seda enam, et samal moel on pidevalt tegutsetud - omatahtsi maid vahetatud, detailplaneeringuid muudetud. Mitte keegi sellisele tegevusele kätt ette pole pannud, veel vähem on kedagi pokri pistetud. Ainult valimiste kaudu võib võim vahetuda. Kui uued ka enne valimisi lubasid korra majja lüüa ning kahtlaste tehingute uurimisse riigikontrolli kaasata, siis mõne aja pärast suure hurraaga ettevõetu soikub. Ja elu jätkub vanaviisi, ainult mõned tegelased on vahetunud.

Tartu opositsioon lubab ka esitada järelepärimise reformierakondlasest linnapeale Laine Jänesele, kes pääses isikumandaadiga Riigikogusse, samuti kaasata riigikontrolli maadevahetuste seaduslikkust uurima.

Riigikontroll saab näidata, kas tehingud olid linnale kasulikud või kahjulikud. Ja see on kõik.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Agu Laiuse sõnul tekib korruptsioon arendustegevusest ja seal, kus sellega rohkem tegeldakse - Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähivaldades. Sest see on hägune valdkond ning riigi regulatsioon sinna ei jõua.

Kui lisame sellele psühholoog Voldemar Kolga seletuse - korruptsioon on eelkõige psühholoogiline, mitte majanduslik-õiguslik fenomen - saab selgemaks, miks selle nähtusega on nii raske võidelda. Ajakirjandus on ajanud õigust taga sõnades. Sõnad võivad meditsiinilisi (psühholoogilisi) probleeme leevendada, kuid tugevate medikamentideta tõbe välja ei ravi. Korruptantide vastu, kes tegelikult ju riiki seestpoolt õõnestavad, tuleb minna vägevamate rohtudega - keelame neil töötada ameteis, mil vähegi pistmist kohaliku või riikliku asjaajamisega (võrdle ärikeeluga). Kaitsepolitsei peab võtma aega selleks sõjaks.

Autor: ÄP