Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meediaäris on olnud omad Ameerika mäed

    Nasdaqi mull seostub eelkõige tehnoloogiaettevõtete aktsiate mulliga, kuid võrdväärsed osalised olid seal ka telekomid ja meedia (iseäranis lõputute kasvuvõimalusega online-meedia, kus selle sektori aktsiate puhul traditsioonilised suhtarvud ei sobinud, küll aga klikkide arv). Toona loomulikult arvati, et majanduse tsüklilisus tuleks uue tehnoloogiarevolutsiooni käigus heita ajaloo prügikasti. Praegu enam nii ekstreemseid kõikumisi ei julgeks prognoosida, kuid elame-näeme. Majanduse tsüklilisus pole kuhugi kadunud.
    Kuigi Ekspressi kasv avaldab muljet ning ettevõttel on suured ambitsioonid, tundub aktsia eest küsitav hind ettevõtte enda konkurentide aktsiate hindadega võrreldes kõrgevõitu. Pean aga kohe lisama, et sellist kasvu, nagu Ekspressil oli läinud aasta eest ette näidata, Norra Schibstedil ega Soome SanomaWSOYl pole.
    Kui SanomaWSOYd võib nimetada Euroopas tegutsevaks meediaettevõtteks, siis Schibstedi haare on laiem - näiteks ka Ladina-Ameerika. Muide, SanomaWSOY juba tegutseb nendel Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel, kuhu Ekspress Grupp soovib minna. Iga meediafirma on erinev. Schibsted on lisaks kirjastus- ja digimeediaturule sees ka tele ja raadioäris, SanomaWSOY on meil näiteks tuntud R-Kioskitega.
    Ekspress peaks lugejatele olema juba mõningal määral tuttav - neile, kes on avaldatud prospekti läbi närinud. Ma poleks uskunud, et meie arvestatud aktsia hinna ja kasumi suhe suudab tuua kaasa laialdase diskusiooni metoodika teemal.
    Arvestades Ekspressi juures ka emiteeritavaid aktsiad, tuleks aktsia hinna ja kasumi suhteks ajaloolise 2006. aasta auditeerimata kasumi alusel 16,4-19,6. Mida suurem on suhtarvu näit, seda suhteliselt kallim on aktsia. Schibsted on 27,4ga Ekspressist kallim, põhjanaabrite SanomaWSOY aga Ekspressi väärtusvahemikus. Omakapitaliga võrrelduna on aga Ekspress Grupp märkimisväärselt kallim. Ka ettevõtte käibega võrreldes tahetakse Ekspressi eest rohkem raha.
    Minu arvutatud suhtarvu peavad aga Suprema analüütikud liiga kõrgeks ja ka Hans H. Luik palus mul diskussioonis kirjutada, et investorid saavad selleks numbriks ikka 13-14-15. Suhtarvu saab arvutada erinevate meetoditega. Minu varasemast diskuteerimisest Suprema analüütikuga kõlas välja nende argument, et pole õige arvestada emiteeritavaid aktsiad, kuna läinud aasta kasum saavutati vähema kapitaliga. Kui kapital oleks olnud suurem, oleks ka kasum olnud suurem. Nii see ka tõenäoliselt võiks olla. Teiseks variandiks pakuti, et kui arvestada lisanduvate aktsiatega, siis peaks ka arvestama kasumikasvuga. Taas on oma iva selles käsitluses sees, kuid nii palju kui võtta erinevaid kasvutemposid, saaks ka erinevaid väärtusi. Kasvutempo pole kindel, küll aga aktsiate arvu kasv ja kasumi lahjenemine aktsia kohta. Seetõttu ei näinud ma vajadust muuta senist praktikat: Äripäev on varasematel IPOdel aktsia hinna jakasumi suhtarvu puhul arvestanud lisaaktsiatega.
    Eestis jõuliselt tegutsev Norra juurtega meediakontsern Schibsted, millel on 168 aasta pikkune ajalugu, püüab aktiivse rahvusvahelise laienemise kaudu jõuda Euroopa tippu.
    Schibstedi kontserni asutas Christian Schibsted koos Oslo kirjastaja Johan Krohniga 1839. aastal. Alustanud perefirmana, muutus see 1988. aastal kõigepealt osaühinguks ja kui paljud pereliikmed olid sisetülidest tüdinud, otsustati aktsiad maha müüa ja noteerida firma 1992. aastal Oslo börsil. Praegu kuulub Schibstedi perekonnale kontsernist veel 26,1% aktsiatest.
    Schibstedi kontserni ampluaa on väga lai, hõlmates ajalehtede ja ajakirjade väljaandmist, televisiooni, filmi- ja videoäri, raamatute kirjastamist ning internetiväljaandeid ja multimeediat. Eriti kiirelt on grupp laienenud viimasel 15 aastal, seega pärast börsile minekut.
    Esimesed 100 aastat Schibstedi arengus oli seotud põhiliselt ühe ajalehe, Aftenposteni väljaandmisega. 1966. a võttis see üle teise Norra lehe, Verdens Gangi. Vahetult enne börsile minekut siirdus Schibsted televisiooniärisse, asutades Norras kommertstelekanali TV2. Tõsi, mullu müüs ta oma kolmandikulise osaluse TV2s maha.
    Järgmine tähis Schibstedi arengus on 1996. aasta, kui ta muutub rahvusvaheliseks, ostes Rootsis Aftonbladeti grupi. Kaks aastat hiljem järgneb sellele Rootsi ühe suurema päevalehe Svenska Dagbladeti omandamine.
    Nüüdseks on Schibstedi töötajate arv kasvanud 8500ni ja tegevus laienenud 20 riiki, sealhulgas Eestisse, Lätisse, Leetu, Hispaaniasse, Prantsusmaale ja mujale. Lõuna-Euroopas on Schibsted turule tulnud tasuta ajalehega 20 Minutit, mis näiteks Prantsusmaal on tõusnud riigi suuruselt kolmandaks leheks.
    Schibsted Balticsi käes on 92,5% Eesti meediakontserni Eesti Meedia aktsiatest, kõik Eesti telekanali Kanal 2 aktsiad ning 34% raadiofirma Trio aktsiatest. Muu hulgas kuulub Schibsted Balticsile ka 66% Leedu suurima ajakirjakirjastuse ZLG aktsiatest. Kokku kuulub Schibstedile eri riikides 14 päevalehte, sealhulgas Postimees, ning osalused 11 kohalikus Norra, Rootsi, Eesti ja Hispaania lehes. Grupi eelmise aasta käive oli 22,3 miljardit krooni.
    2004. aastal üritas Schibsted edutult osta Soome Alma Mediat, mille näpsas aga nina eest Bonnieri ja Rootsi riskikapitalifirma Proventus ühisettevõte.
    Lähiajal võib tugevneda Schibstedi positsioon Norra leheturul. Norras on loomisel meediakontsern Media Norge, millele kuuluksid Aftenposten, Bergens Tidende, Fædrelandsvennen ja Stavanger Aftenblad. Schibsted saaks 50,1% aktsiatest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.