Meediaäris on olnud omad Ameerika mäed

Romet Kreek 26. märts 2007, 00:00

Nasdaqi mull seostub eelkõige tehnoloogiaettevõtete aktsiate mulliga, kuid võrdväärsed osalised olid seal ka telekomid ja meedia (iseäranis lõputute kasvuvõimalusega online-meedia, kus selle sektori aktsiate puhul traditsioonilised suhtarvud ei sobinud, küll aga klikkide arv). Toona loomulikult arvati, et majanduse tsüklilisus tuleks uue tehnoloogiarevolutsiooni käigus heita ajaloo prügikasti. Praegu enam nii ekstreemseid kõikumisi ei julgeks prognoosida, kuid elame-näeme. Majanduse tsüklilisus pole kuhugi kadunud.

Kuigi Ekspressi kasv avaldab muljet ning ettevõttel on suured ambitsioonid, tundub aktsia eest küsitav hind ettevõtte enda konkurentide aktsiate hindadega võrreldes kõrgevõitu. Pean aga kohe lisama, et sellist kasvu, nagu Ekspressil oli läinud aasta eest ette näidata, Norra Schibstedil ega Soome SanomaWSOYl pole.

Kui SanomaWSOYd võib nimetada Euroopas tegutsevaks meediaettevõtteks, siis Schibstedi haare on laiem - näiteks ka Ladina-Ameerika. Muide, SanomaWSOY juba tegutseb nendel Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel, kuhu Ekspress Grupp soovib minna. Iga meediafirma on erinev. Schibsted on lisaks kirjastus- ja digimeediaturule sees ka tele ja raadioäris, SanomaWSOY on meil näiteks tuntud R-Kioskitega.

Ekspress peaks lugejatele olema juba mõningal määral tuttav - neile, kes on avaldatud prospekti läbi närinud. Ma poleks uskunud, et meie arvestatud aktsia hinna ja kasumi suhe suudab tuua kaasa laialdase diskusiooni metoodika teemal.

Arvestades Ekspressi juures ka emiteeritavaid aktsiad, tuleks aktsia hinna ja kasumi suhteks ajaloolise 2006. aasta auditeerimata kasumi alusel 16,4-19,6. Mida suurem on suhtarvu näit, seda suhteliselt kallim on aktsia. Schibsted on 27,4ga Ekspressist kallim, põhjanaabrite SanomaWSOY aga Ekspressi väärtusvahemikus. Omakapitaliga võrrelduna on aga Ekspress Grupp märkimisväärselt kallim. Ka ettevõtte käibega võrreldes tahetakse Ekspressi eest rohkem raha.

Minu arvutatud suhtarvu peavad aga Suprema analüütikud liiga kõrgeks ja ka Hans H. Luik palus mul diskussioonis kirjutada, et investorid saavad selleks numbriks ikka 13-14-15. Suhtarvu saab arvutada erinevate meetoditega. Minu varasemast diskuteerimisest Suprema analüütikuga kõlas välja nende argument, et pole õige arvestada emiteeritavaid aktsiad, kuna läinud aasta kasum saavutati vähema kapitaliga. Kui kapital oleks olnud suurem, oleks ka kasum olnud suurem. Nii see ka tõenäoliselt võiks olla. Teiseks variandiks pakuti, et kui arvestada lisanduvate aktsiatega, siis peaks ka arvestama kasumikasvuga. Taas on oma iva selles käsitluses sees, kuid nii palju kui võtta erinevaid kasvutemposid, saaks ka erinevaid väärtusi. Kasvutempo pole kindel, küll aga aktsiate arvu kasv ja kasumi lahjenemine aktsia kohta. Seetõttu ei näinud ma vajadust muuta senist praktikat: Äripäev on varasematel IPOdel aktsia hinna jakasumi suhtarvu puhul arvestanud lisaaktsiatega.

Eestis jõuliselt tegutsev Norra juurtega meediakontsern Schibsted, millel on 168 aasta pikkune ajalugu, püüab aktiivse rahvusvahelise laienemise kaudu jõuda Euroopa tippu.

Schibstedi kontserni asutas Christian Schibsted koos Oslo kirjastaja Johan Krohniga 1839. aastal. Alustanud perefirmana, muutus see 1988. aastal kõigepealt osaühinguks ja kui paljud pereliikmed olid sisetülidest tüdinud, otsustati aktsiad maha müüa ja noteerida firma 1992. aastal Oslo börsil. Praegu kuulub Schibstedi perekonnale kontsernist veel 26,1% aktsiatest.

Schibstedi kontserni ampluaa on väga lai, hõlmates ajalehtede ja ajakirjade väljaandmist, televisiooni, filmi- ja videoäri, raamatute kirjastamist ning internetiväljaandeid ja multimeediat. Eriti kiirelt on grupp laienenud viimasel 15 aastal, seega pärast börsile minekut.

Esimesed 100 aastat Schibstedi arengus oli seotud põhiliselt ühe ajalehe, Aftenposteni väljaandmisega. 1966. a võttis see üle teise Norra lehe, Verdens Gangi. Vahetult enne börsile minekut siirdus Schibsted televisiooniärisse, asutades Norras kommertstelekanali TV2. Tõsi, mullu müüs ta oma kolmandikulise osaluse TV2s maha.

Järgmine tähis Schibstedi arengus on 1996. aasta, kui ta muutub rahvusvaheliseks, ostes Rootsis Aftonbladeti grupi. Kaks aastat hiljem järgneb sellele Rootsi ühe suurema päevalehe Svenska Dagbladeti omandamine.

Nüüdseks on Schibstedi töötajate arv kasvanud 8500ni ja tegevus laienenud 20 riiki, sealhulgas Eestisse, Lätisse, Leetu, Hispaaniasse, Prantsusmaale ja mujale. Lõuna-Euroopas on Schibsted turule tulnud tasuta ajalehega 20 Minutit, mis näiteks Prantsusmaal on tõusnud riigi suuruselt kolmandaks leheks.

Schibsted Balticsi käes on 92,5% Eesti meediakontserni Eesti Meedia aktsiatest, kõik Eesti telekanali Kanal 2 aktsiad ning 34% raadiofirma Trio aktsiatest. Muu hulgas kuulub Schibsted Balticsile ka 66% Leedu suurima ajakirjakirjastuse ZLG aktsiatest. Kokku kuulub Schibstedile eri riikides 14 päevalehte, sealhulgas Postimees, ning osalused 11 kohalikus Norra, Rootsi, Eesti ja Hispaania lehes. Grupi eelmise aasta käive oli 22,3 miljardit krooni.

2004. aastal üritas Schibsted edutult osta Soome Alma Mediat, mille näpsas aga nina eest Bonnieri ja Rootsi riskikapitalifirma Proventus ühisettevõte.

Lähiajal võib tugevneda Schibstedi positsioon Norra leheturul. Norras on loomisel meediakontsern Media Norge, millele kuuluksid Aftenposten, Bergens Tidende, F¿drelandsvennen ja Stavanger Aftenblad. Schibsted saaks 50,1% aktsiatest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing