Tööotsija hindab firma mainet ja rahvusvahelisust

ASi Leaf Baltics turundusjuhi Kairi Valgeristi jaoks ei olnud viimane töökohavahetus talle impulsiivne otsus. "Töö on siiski üks kolmest vaalast, millele toetutakse pere ja hobide-sõprade kõrval."

Seepärast laskis ta soovidel ja vajadustel küpseks saada ning püüdis kujutada võimalikult täpselt ette tööd, mis rahuldust pakuks.

"Mul polnud kiiret kuhugi. Lihtsalt teatud hetkel tekkis äratundmine, et muutus teeks head," meenutab ta.

Pärast lapsepuhkust tööle naastes, hakkas Kairi Valgerist vähehaaval taipama, et firma sisekliima on muutunud. "Tundsin, et pikaajaliselt see mind enam ei rahulda. Eetilises plaanis olid ootused suuremad sellest, mida tegelikkus pakkus."

"Hakkasin poolpassiivselt silma peal hoidma muudel võimalustel, mis võiksid kaalumisele tulla. Huvitav on see, et paar korda võtsid minuga ühendust ka rahvusvahelised personaliotsingufirmad päris korralikke pakkumisi tehes. Tean, et näljane inimene on halb ostja. Mina seda polnud. Oli aega ja võimalust valida," kirjeldab Valgerist.

"Minu elukogemus on näidanud, et see, mille vabaks lased, tuleb ise su juurde. Olin oma soovid läbi mõelnud, ühte professionaale otsivasse firmasse endast teada andnud ega pingutanud otsingutega," räägib Valgerist. "Armastan poolnaljaga öelda, et oma õnnele tuleb alati ikkagi poolele teele vastu minna."

"Praeguse töö leidsin hoopis teise personaliotsingufirma kaudu. Esimesele kohtumisele firma konsultandiga järgnes üsna pea vestlus firmajuhiga," räägib Valgerist. "Mäletan, et sellelt kohtumiselt tulin päris leige tundega. Ilmselt ei olnud niivõrd meeleheitel tööotsija, et oleks kuiva haona kohe tuld võtnud. Aga edaspidised pikad telefonivestlused firma strateegiast ja nende ootustest minule, muutsid mind. Telefoni teel seetõttu, et firma peakontor ja ka ülemus on Hollandis. Andsin telefoni teel ka oma jah-sõna," räägib oma otsusest Valgerist.

"Firma hea maine, mastaap - Euroopa üks suuremaid maiustusetootjaid. Suured käsilolevad muutused - endise Soome firma Euroopa kontserni omandisse minek. Lausa kohustus kiirelt otsustada ja vabad käed turunduses ja vastutus kogu Baltikumi eest," loetleb uue töökoha eeliseid Kairi Valgerist. "Ja loomulikult ei saa uus töö olla eelnevast vähemaga kompenseeritud"

A-Selveri Läti projektijuhi Margus Saare sõnul oli tal mõttes mitu valikut. Ta tahtis teha midagi täiesti erinevat senisest müügitööst või panna end proovile kuskil välismaal.

"Eestis asuva firma puhul soovisin, et tegemist oleks maineka firmaga. Suurus ei olnudki kõige tähtsam. Peaasi, et mitte üdini kontoritöö," kirjeldab ta oma tookordseid mõtteid. "Tähtis oli ka töökeskkond, kus ei oleks pealesurutud omanikukultust, kus valitseks juhipoolne usaldus, et oma ideid saaks ellu viia," lisab Saar.

Margus Saare sõnul luges ta läbi ikka ajalehtede töökuulutused ja kiikas aeg-ajalt ka internetti.

"Samuti palusin tuttaval teada anda, kui midagi sobivat nende kõrvu kuuldub. Sõprade kaudu kuulsingi

A-Selveri turundusjuhi kohast, kuid vestluse käigus pakuti mulle hoopis projektijuhi tööd," kirjeldab Saar. "Pean ütlema, et kõik minu senised töökohad on tulnud tänu suhtlusringkonnale," kinnitab ta.

Margus Saare sõnul sattus tema töökoht nüüd nagu kirik keset küla. Välismaaks võib ju pidada ka Lätit ning töö on erinev varasemast.

"Esmalt tuli otsida uutele kauplustele Lätis krunte, nüüd viin ellu Eesti-poolset strateegiat. Nii et igav ei hakka. Samuti on firmas head töökaaslased. See töö võimaldab käivitada midagi uut ja põnevat, õppida tundma teistsugust kultuuri, süsteeme ja inimesi. Mida veel tahta?" kirjeldab valikut Margus Saar .

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud Raido Koolil oli valida mitme pakkumise vahel, lõpuks jäi peale ikkagi tuttavate soovitatu.

"Valikul oli esmatähtis eriala ja teisena firma maine," ütleb AW Neoon OÜs insener-tehnoloogina tööd leidnud Raido Kool. Infot otsis ta peamiselt internetist, portaalidest CV Keskus ja Hyppelaud, ning pani tööotsimise portaalidesse oma CV. Samal ajal hoidis ta ka kõrvad lahti tuttavatega suheldes, kelle kaudu lõpuks töökoha leidiski.

"Osal firmadel, kus ma vestlusel käisin, ei olnud minu arvates piisavalt traditsioone, st nad olid liiga väikese kogemusega," räägib Raido Kool. "Kõige rohkem huvitas tööandjaid eelnev töökogemus ja saavutatu. Järgnesid keeleoskus, millest olulisimateks peeti vene ja inglise keelt."

Kui enamik tööandjaid piirdus siiski üsna üldiste küsimustega või suhteliselt lihtsate probleemide püstitamistega, mis tegelikke oskusi ja mõtlemisvõimet proovile ei pannud, siis leidus ka ettevõtteid, kus anti kätte IQ-testi meenutav küsimustik. Lahendusest sõltus edasipääs vestluse järgmisesse vooru.

"Kuna ma teadsin, et AW Neoon kasutab ainult kõrge professionaalse oskusega tööjõudu, siis palusin ka neile oma tutvuskonna kaudu teada anda, et olen vaba mees ja ootan pakkumisi uuteks väljakutseteks," ütleb Raido Kool.

"Valjavalitud töökohad olid kõik õpitud erialaga seotud ning seetõttu mängisid lõpliku otsuse tegemisel võrdset rolli töö iseloom ja palk. Uus amet pidi pakkuma piisavalt arenemisvõimet ja uusi väljakutseid. Soov oli ka, et töö toimuks elukohaga samas linnas.

Põhiliseks valikuks oli minu puhul ettevõtte imago, millised olid nende ettevõtete nägemused endast tulevikus ehk nende plaanid. Veel üheks valikukriteeriumiks oli see, et minu töökoht oleks kindel ja et seda ei reorganiseerita firma arenedes. Valisin neid ettevõtteid, kes tahtsid kasvada ja areneda," kirjeldab lõpliku valiku tegemise kriteeriume Raido Kool.

"Teisel vestlusel selgus, et AW Neooni toodang eksporditakse 85% Euroopasse. See tagas minu jaoks kindluse, et pakutav töö vastab minu tuleviku ootustele, just selles osas, et on edasiarendav. Samuti pakkus reisimise võimalusi välismaal ja seeläbi silmaringi laienemist.

Samuti avaldas muljet, et tööintervjuu viidi läbi kõige professionaalsemal tasemel: nõuti iseseisvat ja konstruktiivset mõtlemist ning keerukate tehniliste sõlmede iseseisvat lahendamist," põhjendab oma valikut Raido Kool.

Autor: Ave Paavo