Haiget Eestit aitab erakindlustus

Äripäeva hinnangul aitab haiguslehtede arvu kiiret kasvu pidurdada see, kui riik loob soodsa keskkonna eraravikindlustuse tekkeks. Oleme mitmel korral oma juhtkirjades soovitanud sarnaselt pensionisüsteemiga reformida ka ravikindlustust ning tekitada pensionisammaste kõrvale nn ravikindlustuse sammas.

Ravikindlustusmaks tuleb lüüa kaheks ja üks osa sellest peab hakkama laekuma personaalsesse tervisesambasse. Nii tekib igale inimesele isiklik ravikindlustus, millest saab hakata katma temaga seotud ravikulusid. Selline süsteem isikustaks paremini ravikindlustusmaksu ja vähendaks inimestes huvi võtta kergekäeliselt haiguslehte.

Kui sa soovid koolivaheajal töölt puududa ning sinu perearst on selline, kes kergekäeliselt haiguslehe välja kirjutab, siis hakatakse maksma sulle hüvitist sinu enda ravikindlustussambast.

Meie ravikindlustuse probleemiks on liigne solidaarsus. Kui me kulutame osa ravikindlustus raha haigushüvitiste maksmiseks nendele inimestele, kes tegelikult ei olegi haiged, siis jääb meil vähem raha nendeks ravikulutusteks, mis on ausad ja vajalikud. Solidaarne ravikindlustussüsteem tähendab seda, et inimeste omavastutuse määr on väga madal.

Miks mitte üritada ka ravikindlustuses rakendada kohustusliku liikluskindlustuse põhimõtteid? Kui autojuht põhjustab avarii, siis tema riskid suurenevad ja ta peab hakkama tasuma ka kõrgema koefitsiendiga kindlustusmakseid.

Sama paralleeli võiks viia sisse ravikindlustuses. Kui sa näiteks suitsetad, siis on sinu risk haigestuda suurem ja seetõttu peaks suitsetajate panus enda ravikindlustusse olema suurem. Praegu maksavad tervislike eluviiside järgijad kinni enda tervisesse hoolimatult suhtuvate kaaskodanike pahed.

Meie ettepanekule on ridamisi vastuväiteid. Meie pakutud idee võib tunduda utopistlik ja lahmiv. Meid saab süüdistada, et soovime suurendada veelgi elanikkonna kihistatust. Inimeste ravikindlustusmakse sõltub nende sissetulekust. Seetõttu oleks automaatselt vaesemate inimeste ravivõimalused väiksemad.

Riik peab ka tulevikus tagama kõigile kodanikele vältimatu arstiabi ja need kulutused katavad kõik ravikindlustusmaksete tasujad solidaarselt.

Tervisesamba tekkimisel ei peaks enam solidaarselt maksma ühe või kahe nädala pikkuse haiguse eest hüvitist. Seda maksaks inimene omaenda tervisesambasse kogutud säästudest. Sellise lahenduse korral ei tunduks Eesti enam nii haigena, nagu see haiguslehtede väljastamise arvust paistab, sest siis finantseeriksid koolivaheaja ajal puhkevaid epideemiaid inimesed ise enda taskust.

Autor: ÄP