Tööandjad hädas aina haigemate töötajatega

2006. aastal võtsid Eesti töötajad peaaegu neljandiku võrra rohkem haiguslehti kui kolm aastat tagasi. Tööga kindlustatute arv on suurenenud aga kõigest kümnendiku.

"See on meie jaoks tõsine probleem. Näiteks eelmise nädala lõpus teatasid viis Ülemiste Rimi kassapidajat, et nad on haigeks jäänud. Viis kassapidajat on ikka väga oluline tööjõud ja nende puudumine tähendab ka kvaliteedi langust," kommenteeris Rimi Eesti juht Ruth Laatre.

"Meil on endal ka kahtlus, et haiguslehti antakse liiga lihtsalt. Kuuldavasti aitab vaid perearstile helistamisest, talle kolm korda köhimisest, ja haigusleht ongi käes," sõnas Laatre.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja ASi Standard omanik Enn Veskimägi rääkis, et haiguslehtede arvu suurenemine mõjub veelgi valusamalt väikeettevõtjatele.

"Kui väikeettevõtjal on ikkagi lepingud taga ja kaks töötajat viiest jäävad haigeks, on väga raske sellest välja tulla," ütles Veskimägi. Tema sõnul on probleemiks ka see, et mõni aasta tagasi oli töötajaid tunduvalt hõlpsam asendada, nüüd on aga kõik töökäed arvel.

Nii Laatre kui ka Veskimägi kinnitasid, et eelmise aastaga võrreldes on haiguslehti sel aastal märgatavalt rohkem võetud.

Logistikafirmas Smarten oli veebruaris iga viies töötaja haige.

Smarteni personalijuhi Anne Proosi sõnul suurenes haigete hulk veebruaris rekordiliselt üle 20 protsendi, mullu oktoobris-novembris oli see kõigest 10%.

"Alates eelmisest aastast on mul kuude lõikes arvestus haiguspäevade kohta, mida sai aasta lõpuks kokku ligi 3500 päeva. See teeb aastas 11 haiguspäeva töötaja kohta. Polegi nii vähe," rääkis ASi Tere personalijuht Tiiu Sarapuu.

Kuigi küsitletud personalijuhid pole märganud hüppelist haiguslehtede arvu kasvu viimase aasta jooksul, on mureks inimeste haigestumine korraga kindlal ajal.

"Nagu alati, on inimesed haigemad sügisel ja kevadel ehk "parimal" viiruste leviku ajal," kommenteeris DHLi personalijuht Ave Kareda. Alati leidub süsteemi ületrumpajaid, kes tahtlikult viilivad, et saada poolpalgata puhkust.

"Haiguslehtede andmisel on tõesti mõned valupunktid. Meil on olnud praktikat, et töötaja tuleb hommikul tööle, pärast lõunat teeb tööluusi ja õhtul võtab haiguslehe. Karistada teda ei saa, sest haigusleht antakse terve päeva kohta. Eelkõige esineb selliseid probleeme üksikute turvatöötajatega, massilist kuritarvitamist ei ole," ütles Falck Eesti personalijuht Valdur Peebo.

Haiguslehtede arvu kasv tuleneb haigekassa juhatuse liikme Arvi Vase sõnul peamiselt tööjõuturu muutustest ja Eesti madalast omaosaluse määrast sissetuleku vähenemise riski kindlustamisel.

"Oluliselt on suurenenud töötavate kindlustatute arv, suurenenud on vanemaealiste osakaal töötavate kindlustatute seas ning tööjõuturg on stabiliseerunud ja puudub hirm töökoha kaotuse ees," kommenteeris Vask.

Töötajate haigeks jäämine ei ole probleemiks noore töötajaskonnaga ettevõtetes, nagu Hansapank ja Olympic Casino.

"Hansapanga töötajaskond on enamjaolt noor ja sportlik, seetõttu siis ka üldjoontes tugeva tervise ja töötahtega. 2005. ja 2006. aasta võrdlusest näeme, et haiguspäevade arv töötaja kohta ei ole muutunud. Seepärast ei ole meil olnud põhjust kahtlustada haiguslehe liiga lihtsat kättesaadavust," ütles Hansapanga personalijuht Tea Trahov.

Rõõmu võib tunda ka Olympic Casino juhatuse esimees Armin Karu, sest tema juhitavas ettevõttes haiguspäevade arv mullu võrreldes 2005. aastaga personalijuht Häli Siimaste sõnul hoopis vähenes.

"Suurem osa võtab haiguslehe siiski ikka tervisehädade puhul. Meie hinnangul ei võeta haiguslehti pahatahtlikult. Kasiinotöö on raske, teenindustöö üks halbu külgi on kindlasti rohke suhtlus klientidega ja neilt on võimalik üsna kergelt saada viirusi," kommenteeris Siimaste.