Brahmsi 'Saksa reekviem' Eestis

Kersti Inno 30. märts 2007, 00:00

Lavale astuvad Grammyga pärjatud Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkester.

Koori dirigeerib Roland Böer, kes tuleb Saksamaalt taas kord Eestisse tänu senisele meeldivale ja meeldejäävale koostööle Eesti Filharmoonia Kammerkooriga nii Eestis (Mozarti "Missa c-moll") 2004. kui ka Luksemburgis (Puccini "Boheem") 2005. aastal.

Ehkki Roland Böeri loetakse peamiselt teatrimeheks, on tal on välja kujunenud ka kindlad suhted paljude Euroopa olulisemate ooperimajadega ja ta tunneb end samavõrra koduselt ka kontserdilavadel. Brahmsi suurteose solistideks on Roland Böer kutsunud oma noored kaasmaalased, soprani Barbara Zechmeisteri ja bassi Christoph Kögeli, kes on samuti hinnatud nii ooperi- kui ka kontsertlauljatena.

Saksa reekviem on Johannes Brahmsi esimene lõpuleviidud töö kooriloomingu vallas, kirjutatud segakoorile, solistidele, orkestrile ja orelile. Teose esmaesitus toimus 1868. aastal. Pärast seda kirjutas Brahms juurde oma ema mälestusele pühendatud sopranisoolo ja "Saksa reekviemi" lõplik, seitsmeosaline variant kõlas esimest korda 12. veebruaril 1869 Leipzigis.

On hämmastav, et selle suurejoonelise teose, mille selge sihiasetus ja isikupärane stiil annavad tunnistust inimlikkusest ja kunstipärasest küpsusest, on kirjutanud helilooja, kes polnud teose valmides veel komekümne viie aastanegi. Lüürilised, meditatiivsed osad vahelduvad dramaatiliselt pingestatutega, moodustades tasakaalustatud terviku.

Brahmsi "Saksa reekviemi" tekst ei ole traditsiooniline surnute mälestusmissa tekst, see pole ladinakeelse reekviemi tõlge ega parafraas. Brahms valis ise tekstilõike Piiblist ja kujundas neist ühtse terviku.

Sõnade juhtmõtteks on troost ja toetav ligiolek neile, kes leinavad kaotatud lähedast inimest, samas rahulikult teadvustades surma vältimatust. Pealkiri "Saksa reekviem" tähendas Brahmsile siiski rohkem alternatiivi tavapärasele ladinakeelsele reekviemile, mitte aga midagi eriti saksapärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing