Konjakite Rolls-Royce

Heidi Vihma 30. märts 2007, 00:00

Konjakit tehakse kolmest valge viinamarja sordist ja need peavad olema kasvanud Charente'i või Deux-S?vres'i piirkonnas, valmistamiseks kasutatavate viinamarjade all on vaid 80 000 hektarit.

Konjakitootjaid on Cognacis üle viiesaja, neli suurt - Hennessy, Rémy Martin, Martell ja Courvoisier - toodavad ühtekokku neli viiendikku kogu toodangust. Need nimed on saanud konjaki sünonüümiks ja tuntuks üle kogu maailma. Aga kuulsatele nimedele lisaks on Cognacis veel sadu väiksemaid tootjaid, kelle looming ei ole raasugi kehvem, kuid kelle nime teavad ainult tõeliselt pühendunud austajad.

Vanad traditsioonidega konjakisuguvõsad on lisaks esiisadelt päritud istandustele aja jooksul jõudnud oma valdusse saada suurema osa kogu piirkonna veiniistandustest. Väiksematel konjakivalmistajatel tuleb teha koostööd nende väheste istandustega, mis veel pole gigantide mõju alla sattunud, või piirduda omaenda põldudel kasvavate viinamarjadega. Kui suurtootjate aastamahtu mõõdetakse miljonite hektoliitritega, siis väikestes konjakimajades mõõdetakse toodangut tuhandetes, mõnikord ka ainult sadades hektoliitrites. Väikeste konjakimajade tugevus pole mahus, vaid kvaliteedis - enamasti on spetsialiseerutud gurmeekonjakitele, mille valmistamine on pigem kunst kui tootmine.

Mõni aeg tagasi käis Tallinnas Bernard Bouyer-Dubosquet koos abikaasaga. Väikese, kuid elitaarse La Fontaine de la Pouyade'i konjakimaja omanik tutvustas siin oma maailma tippklassi kuuluvaid jooke. Domaine La Fontaine de la Pouyade alustas konjaki valmistamist juba aastal 1551 ning teeb seda siiamaani - kogu aeg ainult ühte sorti konjakit, La Fontaine de la Pouyade'i, mida asjatundjad kutsuvad konjakite Rolls-Royce'iks.

Konjakimajad on aastasadade jooksul koos konjaki maitse lihvimisega hoidnud elus ka selle joogiga kaasas käivaid legende. Perekond Bouyer-Dubosquet' oma räägib kuninglikust sõprusest ja soosingust. Kui sisetülidest ja vaenlastest laastatud Prantsusmaa kuningas Henri IV külastas 1592. aastal Charente'i piirkonda, kinkis tema lapsepõlvesõber Vincent Bouyer talle pudeli oma viinamarjadest tehtud eluvett, eau-de-vie'd. Selle žestiga tunnustas ta Henri IV õigust Prantsusmaa troonile, kusjuures ta oli üks esimesi, kes uuele kuningale täielikku poolehoidu üles näitas. Sajandite jooksul tehti konjakit ainult oma perekonna ja sõprade jaoks, alles neljateistkümnes põlvkond, praegune omanik Bernard Bouyer-Dubosquet otsustas avada oma kollektsiooni ka avalikkusele.

Põhjalikum analüüs kõigest sellest, mis teeb la Pouyade'i konjaki nii eriliseks, jäägu spetsialistidele. Kui ühte asja tehakse täie pühendumusega juba neliteist põlve järjest ja perekonna omandis on piirkonna üks väärtuslikumaid istandusi, võib uskuda, et tulemus on kõrgeklassiline. Konjakit tehakse Domaine La Fontaine'is ka praegu nii, nagu aastasadade jooksul on tehtud: kasvatatakse Folle Blanche'i viinamarja, mis on kolmest piirkonna viinamarjast kõige kapriissem; destilleeritakse erilisel vanaaegsel meetodil, millest paljud konjakimajad on loobunud just selle keerukuse tõttu; vaadid tehakse 150aastaste tammede südamikuosast ja on kaks sajandit püsinud samasugused (tammed kasvavad Limousin-Tron?ais' maatükil, mille kinkis Bouyer-Dubosquet' perekonnale Napoléon Bonaparte). Pärast kasutamist lõhutakse tünnid ära, et valmistamise saladust perekonnas hoida.

Aeg on pandud igal võimalikul moel konjakit teenima, aastasadade jooksul on jõutud teha sadu ja sadu destillaate, kogemusi on edasi antud põlvest põlve, vaatides ja 25-liitristes klaasanumates on ootamas esiisade tehtud partiid, nii et kiirustada pole vaja - nooremat kui 80aastast jooki siin pudelisse ei panda. Ka olulist pudeliuuendust pole juba mitusada aastat tehtud, pudeleid tehakse endiselt käsitsi ja need on enam-vähem samasugused kui 17. sajandil. Samal moel pitseeritakse need kinni ja kleebitakse 24karaadise kullaga kujundatud silt peale. Joogi autentsust kinnitab allkiri.

Raske on kirjeldada merevaiguvärvi kuldse helgiga joogi aroomi (üheskoos leidsime üles apelsiniõied, akaatsia, banaani, trühvli, pipra, vanilli, aprikoosi ja kohvi), veel raskem edasi anda selle sametist maitset - millega võrrelda Rolls-Royce'i? Lõhnadele ja maitsetele lisanduvad legendid ja materialiseerunud aeg. 80% 1904. aastat, 13% 1862. aastat ja 7% 1848. aastat - selliste aastanumbrite toodang on praeguses La Pouyade'i konjakis omavahel kokku segatud. Mida ja millises vahekorras kokku segatakse, seda otsustab härra Bernard Bouyer-Dubosquet isiklikult, tema on "nina". Monsieur Bouyer-Dubosquet'l on konjaki kokkusegamiseks ehk assamblaažiks kasutada põlvkondade jooksul kogunenud arhiiv, kus on ligikaudu 3500 nimetust. Segamine on kunst, mida võib võrrelda heliloominguga, kinnitab ta.

Bouyer-Dubosquet' perekond teeb ka armanjakki, kalvadost ja šampanjat. Samuti kui La Pouyade'i konjaki pudeleid, pole uuendatud ka muude jookide omi. Šampanjakork seotakse ikka kinni nööriga, täpselt samamoodi, kui seda juba kolm sajandit on tehtud.

Fotod: Meeli Küttim

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing