Kutseharidus tagab töö ja palga

Signe Sillasoo 30. märts 2007, 00:00

Kutseõppureid ja konkreetse eriala lõpetanuid oskustöölisi vajab Eesti tööturg aasta-aastalt järjest enam. Kutseõppe populaarsus ei näi aga noorte hulgas kasvavat, pigem vastupidi.

2006. aastal oli kutseõppurite arv Eestis 29 013, samas alustas ülikoolides möödunud sügisest õpinguid 68 767 tudengit. Haridus- ja teadusministeeriumi prognoos ennustab 2010 aastaks kutseõppes õppivate noorte arvu kahanemist 15 200ni.

Kristi Möls omandas arvutikujundaja hariduse Tallinna Polütehnikumis. Valik langes kutsekooli kasuks täiesti juhuslikult. "Nagu enamik noori, ei olnud ma veel päris otsustanud, mida konkreetselt õppima minna. Teadsin ainult, mida ma ei taha. Otsustamine tuli kuidagi asjade loomulikus käigus," selgitab Kristi.

Erialavalikul jäi talle silma kujundaja eriala, mis ei tundunud kuiv ja igav, ka tööle saamise võimalus paistis suur. "Usun, et kõik ei pea minema õppima ärikorraldust või mõnda muud sellist pehmet eriala," mainib Kristi ning toonitab, et vaja on hoopis konkreetse ameti oskajaid.

Kutseõppe plussina toob Kristi välja võimaluse käia praktikal, avardada silmaringi ja saada esmased töökogemused varakult kätte. Kristi jaoks kasvaski praktikast välja kindel töökoht, mida ettevõte talle pärast praktikaaja lõppu pakkus.

"Pärast kutsekooli oled sa koolitatud välja väga konkreetse eriala jaoks ja saad asuda kohe kindlale tööpostile tööle," toonitab Kristi. Tema meelest suhtuvad noored kutsekoolidesse negatiivselt seepärast, et ühiskonnas on kinnistunud arusaam, mis näeb edukana neid, kes lõpetanud ülikooli. "Paraku ei saa kõik töötada juhtivatel kohtadel," tõdeb Kristi. "Tänapäeval on palju noori, kes on küll kõrgelt haritud, aga nad ei leia õpitule rakendust."

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli esimesel kursusel kokandust õppiv Liis Kuusemäe peab kutseõpet mõttekamaks kui gümnaasiumi. "See on loll jutt, et pärast kutsekat ei saa ülikooli. Minu enda õpetajadki on kunagi kutseka lõpetanud ja ülikoolis ära käinud," kummutab Liis ekslikku arvamust.

Liisi sõnul õpib kutsekoolides üsna palju ka neid noori, kes tahavad pärast lõpetamist ülikooli minna. Neiu toonitab, et neil, kel vastava koolituse läbimise tõend taskus, on kergem hiljem tööd leida. "Kutsekool ei ole üldse nii jube koht, kui arvatakse."

Kutsekooli eelis on Liisi meelest ka selles, et keskenduda saab endale huvipakkuvatele ainetele. "Päris paljud tuttavad gümnaasiumiõpilased virisevad, miks nad peavad kõike õpetatavat nii läbi ja lõhki teadma. Seevastu kutsekoolis valid sa omale eriala ja saad teada kõik, mis selleks teada on vaja, et kunagi omal alal tööd teha."

Liisi on õpitava erialaga väga rahul. Tema eesmärk on lõpetada kool, omandada amet ja saada endale enne jalad alla, kui ta kuhugi edasi õppima läheb.

Pärnu Kutsehariduskeskuse infotehnoloogia eriala lõpetanud Ardo Tilk peab kutseõpet väga vajalikuks. Noormees arvab, et kõik ei saa ja ei peagi ülikooli minema. Kutseharidusega automehaanikuid, tislereid ja kokkasid on tunduvalt rohkem vaja kui ärijuhte.

Eriala, mida Ardo õppis, nõudis väga palju iseõppimist ja juurdeõppimist. "Mina tundsin, et midagi jäi puudu. No muidugi on eriala ka selline, mis pidevalt areneb ja muutub, teisiti vist ei saakski. Üldkokkuvõttes jäin rahule."

Kui tahad heaks juhiks saada, siis peavad sul olema head oskused ja teadmised.

Kui lähed kohe kõrgkooli, siis tegelikult õpid juhtimist, aga ei tea seda, mida sa juhid, mis need protsessid on ja kuidas toimivad. Kõige parem liikumise tee on kutseharidusest kõrgharidusse.

Kui õppida kutseharidust, siis on kindel, et inimene oskab vähemalt oma kätega midagi teha. Kahjuks on praegu nii, et popp on õppida ärijuhiks, aga kui küsida noortelt, mida nad juhivad, siis nad ei teagi.

Praegu tõusevad tööturul palgad, sest oskustöötajad on defitsiit. Ühiskond on selle ise esile kutsunud ja see defitsiit kestab veel pikalt. Praegu ollakse valmis koka eest juba mida tahes maksma.

Kui on väärt kokk, siis vaat et teenib rohkem kui juht, sest tema on otseselt see, kes ettevõttele raha toob.

EHTEs on mitu inimest, kes on käinud kõige kallimates ärijuhtimise koolides, näiteks EBSis, ent tulnud ikkagi eriala õppima, kuna ei leidnud tööd. Tööandja tahab töötajat, kes ikka midagi oskaks. Mina soovitan hakata ikka alt üles õppima.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing