Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuubalane püüdleb giidiks
Rendiautod Havanna lennujaamas on vanad ja läbi sõitnud tohutu hulga kilomeetreid. Saame kaasa ka ebatäpse Kuuba kaardi. Linnanimesid ja teeviitu on napilt ning parimateks teejuhtideks osutuvad külatänaval istuvad vanamehed.
Teed on kohutavalt auklikud, sõita saab maksimaalselt 40 km/h. See-eest on liiklejaid külades vähe - mõned jalakäijad, hobused ja mootorrattad.
Nägemaks Kuuba tõelist olemust, suundume Havannast välja. Yumuri orus tundub, et oleme teisel maal: ehe loodus ja lopsakad banaanipõllud, kauguses palmide vahel välguvad naftagaasi leegid.
Havannast 140 km kaugusel asuva Varadero puhkeala ainus vaatamisväärsus on rikka perekonna Duponti ehitatud hotell. Hotelli baar viimasel korrusel ja baarmen on nii stiilsed, et ootad uksest kohe sisse astuvat Al Capone'i ennast.
Mida edasi ida poole, seda rikkamaks maa muutub. Teid ääristavad tohutud suhkrurooistandused ja viljakad põllud. Linnades on isegi mõned liiklusmärgid ja teeviidad.
UNESCO kaitse all oleva Trinidadi linna rikkus algas 18. sajandil, kui rajati suured suhkruistandused. 50 aastat pärast revolutsiooni on majad räämas, kuid seest stiilsed ja puhtad. Kodumajutus osutub täiesti tasemel ööbimispaigaks, aga WC-paber ja seep peavad endal olema. Õhtul otsime kohti, kus mängitakse elavat muusikat ja tantsitakse - elamusi saab kuhjaga. Trinidadi lähedale jääb 45meetrine torn, mis kunagi kuulus piirkonna suurima suhkrurooistanduse omanikule. Torni juurde viib Trinidadist 19. sajandi auruvedur.
Reisi suurima elamuse saame Topes de Collantese rahvuspargis, kus tutvume võrratu loodusega. Piirkonna peamine tegevus on kohvikasvatus, mäed pakuvad selleks parimat pinnast. Ka ei puudu vihmametsast ükski taim, millel on kuubalaste jaoks tervendavaid omadusi.
Sierra del Escambray mäestik ja imekaunis mageveejärv Hanabanilla pakuvad suurepärast loodust ja ehedat naturaalsust. Talus keset järve valitseb uskumatu miljöö - segamini on kanad, paabulinnud ja sead, kõhnukesi koeri ei jõua kokku lugedagi. Õuel kasvavad papaiad, apelsinid ja mangod. Pererahvas on häbelik, kuid ilma tassi tõelise kohvita meid ära ei lasta.
Selgub, et ükshaaval korjatavate ubade kuivatamine kestab sada päikeselist päeva.
Maakonna elavamaid linnakesi on Santa Clara, kus peame ööbima, sest mägitee osutub vihma tõttu läbimatuks. Põnev on jälgida linna ärkamist. Linnaplatsi nurgale moodustub tohutu järjekord, mis püsib liikumatuna tunni ning on ühel hetkel kadunud. Hiljem selgub, et seal peatub bussi meenutav sõiduriist, mis inimestest pilgeni täitub ja nad tööle sõidutab.
Tööriideid - ka valgeid kitleid - kantakse Kuubal terve päeva. Koolilapsed mängivad isegi hilistel õhtutundidel, koolivorm seljas ja rätik kaelas.
Kuubal ei saa kuidagi üle ega ümber kirjanik Ernest Hemingwayst. 1939. aastal asus ta sinna päriseks elama, seal valmis mitu tema kuulsat romaani. Havanna lõunaosast leiame kirjaniku majamuuseumi, Cojimaris seisis ka Hemingway paat El Pilar.
Autor: Ingrid Käo