Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Trompet on inglite pill

Urmas Voolpriit 30. märts 2007, 00:00

Esmalt kasutati trompetit märguandmiseks vanas Hiinas, Egiptuses ja Skandinaavias juba rohkem kui tuhat aastat tagasi. Trompet oli tol ajal pikem ning sellel puudusid nupud. Tänapäeval on trompet sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias ja Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis pill meie ajaarvamise algul Euroopasse.

Tänapäeva trompeti toru peenemas otsas asub huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili ehk rahvakeeli öeldes nuppu. Peale vase valmistatakse trompeteid veel mitme metalli sulamitest. On tehtud isegi hõbedast trompeteid ja mõned eriti eksklusiivsed pillid on kullatud. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimaluste tõttu on trompet populaarne pill nii süva-, dþäss- kui ka popmuusikas. 1840. aastatel sai temast täieõiguslik orkestripill. Kuulsamad trompetistid, keda igaüks teadma peaks, on Louis Armstrong (iga tänase kergemuusika trompetisti iidol), Miles Davis, Dizzy Gillespie, Arturo Sandoval ja on teisigi.

Eestiski on trompet olnud aastaid rahva südames. Vanematest tegijatest tasub kindlasti ära märkida Abi Zeider, keda tema noored kolleegid peavad Eesti trompetimängu isaks. Tuntud on ta selle poolest, et suutis oma pillil paljudele teistele kättesaamatuid ülikõrgeid noote välja manada. Tema võidutee trompetimaailmas kestis aastakümneid kuni surmani aastal 1999. Ta jõudis olla osa Laevastiku Ohvitseride Maja orkestrist, Uno Naissoo loodud ansamblist Stuudio 8, Eesti Raadio estraadiorkestrist ja filharmooniast.

Zeideriga samaväärne kuju on vanameister Horre Zeiger, kelle omanimeline bigbänd on Eestis ilma teinud juba aastakümneid. Nooremad tegijad on Jaak Oserov, Simmu Vasar, Priit Aimla, Andres Peetson, kes kõik tegutsevad väga erinevates stiilides alates popmuusikast ja lõpetades süvamuusikaga. Simmu Vasar on ainukesena eestlastest kinnitanud kanda Belgias NATO orkestris. Tänapäeva Eesti trompetistid võib varvaste ja sõrmede peal kokku lugeda.

Üks tunnustatumaid ja stiilseimaid trompetimängijaid Eestis on Jaak Vasar (Eesti Raadio estraadiorkester, estraadiorkestri bigbänd, piirivalveorkester, Compromise Blue, New Murphy Band). "Praegu on minu eluarmastus ja põhiline kirg ansambel La Ment. See on koht, kus sulan oma pilliga täielikult kokku ja väljendan ennast täiesti loomulikult. Aga eks selle väikese Eesti suur tragöödia on, et pillimees peab tööd tegema seal, kus võimalik. Ega ma nurise, sest mitmekesiseid projekte on mulle alati meeldinud teha. Trompet on juba õnneks niisugune... seinast seina pill," tõdeb Vasar, kes on võimeline mängima lugusid n-ö polkast popini. "Sellepärast see pill mu südame kunagi võitiski, et võimalused ennast väljendada on metsikult suured, et mitte öelda piiritud. Tema tämber ja kõla on lihtsalt väga eriline. Minu arvates saab peale lihtsate meloodiate esitamise temaga teha igasugu ulmelisi vigureid, kas või loomahääli, miks mitte ka tite nuttu."

Asjaga mitte väga kursis olevad inimesed peavad trompetit väga lihtsaks pilliks võrreldes näiteks saksofoniga, kuna tal on ju ainult kolm nuppu. Tegelikult teeb see pilli just keeruliseks. "Suure osa tööd peab tegema kopsude, suuõõne ja tunnetusega. Vaata, kui sa võtad näiteks võilillevarre, teed talle sälgu sisse ja proovid puhuda, siis saad aru, kuidas erineva tugevusega puhudes muutub heli kapitaalselt. Selle mängimine on keeruline, aga loogiline. Lihaste grupp, millega tööd teha, on ju tegelikult väga väike, kuid neid peab pidevalt treenima, et mitte manduda. See pole nagu jalgrattasõit, et kui kord on käes, siis jääbki. Pigem võib seda võrrelda tippspordiga. Mina harjutan enamasti paar-kolm tundi päevas. On inimesi, kes ei õpi terve elu jooksul näiteks vilistamist ära. Nendel trompeti taha asja ei ole," arvab Vasar.

Orkestris on trompet väga erilisel kohal. "Ütleme nii, et trompet on puhkpilliorkestri esimene viiul," ütleb Vasar uhke näoga. "Tema töö on kanda ette põhimeloodiaid."

Trompeti lisavarustuse hulka kuulub ka sordiin - koonjas ðampanjapudeli korki meenutav mehhanism, mida hoitakse toru ees. "Iga sordiin tekitab oma heli. Nad teevad tämbri heledamaks ja üldjuhul vaiksemaks. Legend räägib, et sordiin võeti kasutusele viinakeeluaegses Ameerikas. Põhjus on väga lihtne. Linnad olid täis ebaseaduslikke ööklubisid ja kõrtse. Bändide saatel pidutsemine oli rahva tungiv soov ja tahtmine. Sordiini kasutades sai teha tubaselt vaikset häält, et mitte ringiluuravatele politseimeestele oma asukohta reeta," kirjeldab Vasar sordiini ajalugu.

Tihti juhtub, et puhkpillid on sunnitud osalema näiteks paraadidel väga halbades ja külmades oludes. On ette tulnud, et taolised üritused jäävad suuresti sellel põhjusel ka ära, nagu juhtus tänavu Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval. "Puhkpillidel on üks väga põnev siiber sisse ehitatud. See on nimelt koht, kuhu koguneb mängija suu kaudu kondensatsioonivesi. Seda tuleb pärast iga lugu tühjendada, mis on tavainimesele enamasti väga omapärane pilt. On ette tulnud, et keegi karjub: "Oi, vaadake! Tatt!" Kuna aga vesi kipub külmuma, siis muudab see asja väga keeruliseks. Sel puhul määritakse pilli seestpoolt piiritusega (mõni kord ka mängijaid). "Piiritusega määrimise halb omadus on see, et järgmisel hommikul on trompetil tugev pohmelli lõhn juures!" pilgutab Jaak Vasar silma.

Eesti soul-funk'i bändi Compromise Blue solist Emil Rutiku on koos töötanud paljude torumeestega. Üks tema lemmikbände Cubanismo paneb igal vahval soulimuusikul ja trompetisõbral silmad särama. "Naudin trompetit. Juba teises klassis hakkas see pill meeldima. Eriti naudin Kuuba ja Ladina-Ameerika virtuoose. Selle kandi meestele on trompetimäng vist emapiimaga sisse valatud. Torud (saksofon, tromboon ja trompet) on vajalikud, kuid trompet on eraldi mõtlemapanev asi! Need lood, mida bändiga teeme, vajavad seda pilli nagu õhku. Ja mis puutub mütoloogiasse, siis pilve peal puhuvad trompetiinglid võib-olla kutsuvad oma mängimisega meid sinna... üles ja harfimängijad oma maheda helinaga ütlevad, et kõik on korras, olete kohal, rahunege maha," kirjeldab oma trompetiadumust Rutiku.

Keegi tark mees on ütelnud, et trompet on pill, mida mängivad väga suure egoga inimesed. Peaksin vist ise ka seda õppima hakkama.

Fotod: Meeli Küttim

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing