Uudised
Teet Reier
1. aprill 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Betoon on ehe, vastupidav ja väärikas materjal

Oma Maja küsimustele vastab arhitektuuriuurija Urmas Oja

Millised võiksid olla argumendid, mis kallutaksid tellijat betoonehitise kasuks otsustama?

Kindlasti on betoon võrreldes igasuguste plokkide ja tehases ette toodetud pisielementidega ehe materjal, mida on väärikas eksponeerida ning mis ei aegu.

Betoon muudab ajapikku hoopis vaikselt vähem või rohkem oma ilmet, vananedes koos majaga, olles selle orgaaniline osa, mida segakonstruktsiooniga ja kipsplaadi ning midagi oma tegumoes järele aimavate fassaadiplaatidega kaetud maja elementide kohta öelda ei saa. Betoon on ehe, vastupidav ja väärikas materjal.

Kuigi ka elementidest saab nägusaid ja omanäolisi hooneid kokku monteerida, on siiski levinud arvamus, et tõeliselt omanäoline betoonehitis on ikka kohapeal valatud hoone. Kas see arvamine on pädev või ekslik?

Tõeliselt omanäolise hoone tegemisel ei ole küllap oluline, mis materjalist ja kuidas see tehtud on. Arhitektuurne idee peab lihtsalt kandev ja nutikas olema. Vabalt võib elementidest äärmiselt põnevaid eramuid projekteerida, mängides mitmesuguste krundist, ümbrusest ja ka materjalist tulenevate teemadega. Peab lihtsalt kalkuleerima, kas see majanduslikult ka ära tasub, kui selline küsimus üles kerkib.

Üldiselt võiks ehk lubada endale arvamust, et monoliitbetoon võimaldab näiteks eramajade mõõtu hoonete puhul valada elegantsemaid lahendusi, suured hooned on otstarbekam panna kokku eeltoodetud tükkidest.

Mille poolest erineb betoonhoone projekteerimine näiteks puitmaja projekteerimisest?

Eks see oleneb sellest, kui keerulisi ja missuguseid lahendusi soovitakse realiseerida. Nii betooni kui ka puidu rakendamisel peaks meil juba küll piisaval määral teadmisi olema, et kumbki materjal projekteerimisel vastu töötama ei hakkaks.

Kas Eestis võib rääkida nn betooniarhitektide koolkonnast? Kes võiks sinna kuuluda?

Betoon pole siiski nii spetsiifiline materjal nagu näiteks vulkaaniline kivim tuff, nii et eraldi puhtalt betoonimaiaste seltskond meil küll ei eristu. Kõik on ikka kõiksugustest materjalikombinatsioonidest maju teinud ning valivad materjali vastavalt konkreetse hoone arhitektoonikale.

Projekteeritakse nii betoonist kui ka puidust maju ühtemoodi rõõmsalt.

Inseneri ja projekteerija roll on iga korraliku maja saamisloos küllaltki märkimisväärne. Kas betoonhoone tegemisel on see tavapärasest veelgi suurem?

Jällegi oleneb nende roll just konkreetse hoone arhitektuurilisest keerukusest. Rohkem on inseneridel ja projekteerijatel tööd siis, kui on tegemist mõne keerulise või vähe levinud lahendusega, muidu peaks betoon olema ikka sõbralik materjal, mille ülemäärast keerukust ei maksaks küll karta.

Millises suunas võiks areneda Eesti betoonarhitektuur ja millises suunas tal kohe kindlasti ei maksaks liikuda?

Isiklikult meeldib kohata ikka kummalisemaid lahendusi, seda nii betoon- kui ka näiteks puitarhitektuuri puhul. Loodan, et mitte arhitektuur, vaid hoopis inimesed arenevad selles suunas, et aktsepteerivad betooni mõnusa materjalina sedavõrd, et lasevad sel ka oma elutuppa ulatuda.

Koleda betoonpaneeli ajad on ammu möödas, nüüd on betoon oma eri segude ja viimistlusviisidega hoopis poeetiline materjal.

Eesti Betooniühing on juba seitse aastat korraldanud aasta parima betoonehitise valimisi, et tunnustada selle materjali kasutajaid kõigis ehitusvaldkondades.

Nii ongi esikohale pääsenud erisuguseid ehitusi alates vanglahoonest ja mahutitest ning lõpetades koolide ja eramutega.

Kuigi tänavusel konkursil pälvis peapreemia Luku-Experdi kontorihoone, on igal aastal olnud kandidaatide seas ka põnevaid eramuid, millest vähemalt üks on pälvinud ka kõrgeima tunnustuse.

Nii et betoon on ka eramuehitajate hulgas jätkuvalt populaarne materjal.