Betoonkivi kordab keraamilist odavamalt

Betoonkivikatus on erinevalt tuhandete aastate traditsiooniga keraamilisest kivikatusest sootuks uuem nähtus. Ühes tänapäevase betooni ja tsementsegu kasutuselevõtuga 150 aastat tagasi, hakati tegema ka keraamilist kivi järeleaimavat betoonkivi. Nii nagu stukki, marmorit ja teisi traditsioonilisi dekoratiiv-ehituslikke vorme, aitab odavam tsementsegubaasiline toode ka katusekive tänini järele aimata.

"Betoonkivi on oma mõõtmetelt ja paigaldusvõimalustelt ka täpsem," selgitab betoonist katusekive tootva Lafarge Roofingu klienditeenindusjuht Avo Nurming.

Maailmas on vähe kvaliteetset savi ning ebakvaliteetsest savist keraamilised kivid kipuvad tema kinnitusel põhjamaises kliimas enneaegu lagunema, nagu näiteks oli omane nõukogudeaegsetele vaid kolm-neli aastat kestvatele kivikatustele.

Seega on põhjamaises kliimas betoonkividest katus peale detailide täpsuse ka n-ö töökindlam.

Kui keraamiline kivi kipub ahjust võtmise järel kahanema ja toormest olenevalt pahatihti ka väänduma, siis betoonkivi jääb kuivades algsele vormile üsna sarnaseks. Liiatigi on betoonkivi Rootsist Bendersi katusekive importiva OÜ Arinco juhataja Hillar Sojoneni väitel laiema värvi- ja kujuvalikuga.

Nurmingu seletusel on betoonkivide tootmine Eestis võrreldes keraamiliste kividega hulga lihtsam, kuna puudub vajadus keeruliste tunnelahjude ja kvaliteetse savi järele. Põhitoormeks on ju eestimaine Kunda tsement. Betoonkividest katustele annab Lafarge Roofing kolmekümneaastase garantii. Samas on sellise katuse eluiga Nurmingu kinnitusel vabalt sada aastat. Sojonen peab sellist tulemust kuni 300-400 aastat kestva keraamilise katuse järel paremuselt teiseks.

Erinevalt vihma käes trummeldavast ja tuulega kolisevast plekk-katusest summutab kivikatus igasuguse müra. Liiatigi ei lase selline katus sooja ilmaga katusealust kiirelt üle kuumeneda ning maha jahtub ka aeglaselt.

Betoonkivid on pealt keraamilistest kividest krobelisemad, mistõttu tuleb neid veeimavuse vähendamiseks värvida.

Ehkki betoonkivi on Nurmingu sõnul keraamilisest kivist ruutmeetri kohta viis kilogrammi kergem, tuleb katusekarkassil jälgida samu põhimõtteid. Betoonkivikatusegi ehitamine eeldab maja katusealuse turvise erilist konstruktsiooni. Kindlasti tuleb lasta inseneril katuse kandekonstruktsioon korralikult läbi arvutada teiselt katuseliigilt kivikatusele üleminekul.

Erinevalt teistest katuseliikidest peab kivikatusel olema sarikate ristlõige paksem, samm tihedam, samuti peavad olema tugevdatud sõlmede kinnitused. Kui betoonkivide enda raskus moodustab koormusest umbes veerandi, siis ülejäänud katuse raskusevaru tuleb jätta tuulekoormusele ja lumeraskusele.

Betoonkividest katuse väikseima kaldena nimetab Nurming üksteist kraadi ehk suhet 1:5. Sojonen peab miinimumiks 13-14 kraadi. Minimaalkaldest väiksema väärtuse korral kipub kivikatus minetama veetihedust, lisaks ei jää siis Nurmingu sõnul ka enam kallist ja dekoratiivset katust näha.

"Mida madalam on kalle, seda suurem peab olema kivide üksteisest ülekate ja tihedam aluskate," võtab Sojonen kokku betoonkividest katuse põhiloogika.

Lisaks on kivikatuse puhul oluline ka selle tuulduvus. Kivialune ja -pealne temperatuur peavad olema ühesugused - nii jääb ära kivimurendavalt jäätuva kondensaadi teke.

Üldiselt kinnitatakse betoonkivid Nurmingu seletusel eriklambritega, keerulisemates kohtades erikruvidega. Nii nagu keraamilistegi kivide puhul, tuleb kõik betoonkivid äärtel, katuse harjal, külgedel, neelul ja räästas kinnitada kruvidega; samuti läbiviikude, katuseakende, korstnate ja luukide ümber. Neeludes kasutatakse tavaliselt pealt libedat värvitud alumiiniumplekki.

Nagu teistegi katuseliikide puhul, tuleb ka kivikatusele tänapäeval ette näha korralik tuulutus, aluskate ja korrektsed läbiviigud; katusekorruse puhul ka eeskujulik soojustus ja aurutõke.

Betoonkividest katuse hooldus sarnaneb keraamilisele kivikatusele. Tuleb vaid aastas üks-kaks korda pühkida maha praht ja vaadata, kas kõik kivid on terved.

Betoonist katusekive tehakse praegu täitsa korralikult. Betoonkivi külmakindlus sõltub toorainest, tehnoloogiast, tihendamisest. Betoonkivid on keraamilistest ka täpsemate mõõtudega.

Sarnaselt keraamilise kivikatusega peavad roovitis ja aluskate olema väga korrektsed, kivide üksteisest ülekate piisav ja kinnitused korralikud, et tuulega lumi ja vihm sisse ei pääseks.

Näiteks Estonia teatril on peal rohekatest betoonkividest katus, mis ühe pööningult leitud killu põhjal aimab järele sõjas puruks pommitatud algset betoonkividest katust.

Seega on betoonkivi igati korralik materjal.