Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Efektiivne ja mõnus kodukoristus

02. aprill 2007, 00:00

Kuidas käituda, kui koristamiseks palju aega ei ole, kuid samas tahaks puhtust efektiivselt ja kerge vaevaga?

Koristamine on teatud tagajärgede likvideerimine. Seega tasub tegeleda ka ennetustööga. Koristamise raskus ja efektiivsus sõltuvad suuresti pinnakattematerjalidest, kodu kujunduse eripäradest.

Tekstiilpõrandaid on raskem puhtana hoida kui kõvakattega põrandaid, samas tunduvad tekstiilpõrandad puhtamad, kuid see on petlik. Enamik mustusest on tekstiili sees. Uksepakud ja muud takistused teevad põrandate hoolduse raskemaks. Lahtised riiulid, millel on hulgaliselt nipsesemeid, on head pelgupaigad tolmule.

Kodu korras hoidmise eest peaks vastutama terve pere. Eeskätt enda asjade korrastamise ja oma kohale asetamise eest. Kui koristamine seisneb vaid mustuse eemaldamises, mitte asjade kokku korjamises, on koristamine kergem, kiirem ja efektiivsem.

Pesuruumide puhul on oluline, et iga duši all, saunas või vannis käija kuivataks enda järelt seinad ja põranda. Kui pinnad kuivavad ise, jääb sinna alati setteid, mikroobe, mustust, ihurasva. Selle kõige eemaldamine eeldab aega, aineid, mehhaanilist tööd. Kuivatamine toimib, kui käepärast on selleks sobivad tarvikuid: seina- ja põrandakuivataja.

Koristamise põhiküsimused on: milline mustus ja millisel pinnal? Vastavalt sellele valime koristusmeetodi, kasutatava puhastusaine, selle mõjuaja, millisel määral vajame mehhaanilist tööd ning kasutatava pesulahuse temperatuuri.

Tolm on kuiv lahtine mustus, mida on kõige tõhusam eemaldada väheniiskelt pühkides. Seda ka põrandalt. Mõttetult pesta ei ole vaja. Kui pestud märjal põrandal lastakse ise ära kuivada, jäävad koos veega pinnale vees leiduvad setted, pesuaine jäägid, lahustunud mustus.

Samas on töö raskem ja aeganõudvam. Sageli me ka pühime pinnad enne pesemist: kui väheniiske meetod on piisav, ei ole vaja teha topelttööd. Kas ja millist puhastusainet tolmu eemaldamisel kasutame, on vähetähtis, määravaks saab lapi või mopi niiskusaste.

Kõige sagedamini tasuks koristada koridori ja kööki, kus on tavaliselt kõige rohkem mustust. Nii väldime mustuse kandumist teistesse ruumidesse.

Kui põrandalt ja mööblilt tolmu eemaldamise vahendid on mugavad ja kättesaadaval kohal, on väga kerge pinnad kiirelt kas või iga päev kergelt üle tõmmata. Tulemuseks on igapäevane ühtlane puhtus. Vaid kord nädalas koristades tekib olukord, et enne koristamist on voodi all hunnik tolmu. Hoiame pöialt, et lapsed sinna ei roniks. Pärast koristamist võime nautida väsinult oma töövilju.

Tavaliselt ei piisa sellest, et koristamine seisneb vaid igapäevases tolmupühkimises. Pesuruumid, WC, köök jne nõuavad põhjalikumat puhastamist. Seda võib teha kas kindlal nädalapäeval või jaotada tööd päevade vahel.

Tavaliselt koristatakse kodudes enne külaliste tulekut. Miks mitte, aga tunduvalt olulisem oleks koristada pärast nende lahkumist, et n-ö võõras mustus kokku koguda.

Kindlat järjekorda, mis alati ja igas olukorras sobib on raske öelda. Oluline on, et mustus ei satuks juba puhastatud pinnale. Klassikaline lähenemine on ülevalt alla: esmalt tolm kapiotsast, siis mööblilt ja lõpuks põrandalt.

Kui mängu tuleb tolmuimeja, võib olukord olla komplitseeritud. Kui mööblil on väga palju tolmu, siis tasuks enne põranda puhastamist tolmuimejaga, pühkida mööblilt tolm. Nii väldime mööblil olnud tolmu sattumist õhku. Umbes kaks tundi pärast tolmuimeja kasutamist võiks mööbli uuesti üle käia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing