Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kindlustus eeldab ohutusnõuete täitmist

Ketlin Priilinn 02. aprill 2007, 00:00

Salva Kindlustuse ASi varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt kinnitab, et kindlustuslepingu sõlmimisel eeldatakse, et hoone on ehitatud ehitusloa alusel vastavalt ehitusprojektile ja vastavat kogemust omava ehitaja poolt, kes ehitamisel täidab Eesti Vabariigis kehtivaid ehitusnorme.

"Vaid niimoodi ehitades saab omanik olla kindel, et ehitusvigadest tulenevad kahjud korvatakse ehitusettevõtja poolt," selgitab ta ja lisab, et kindlustusselts sätestab varakindlustuslepingu juurde kuuluvates ohutusnõuetes kliendi kohustused, mida tuleb järgida nii maja kasutamisel kui ka selle ehitamise etapil.

"Üldiselt kehtib põhimõte, et kui kahju on tekkinud või kui kahju ulatus on suurenenud ehitusnormide rikkumisest või kliendipoolsest ohutusnõuete rikkumisest, siis vähendatakse hüvitist või keeldutakse selle maksmisest," ütleb Kivirüüt. "Kasutusloa puudumine iseenesest ei tähenda alati seda, et kahju jääb hüvitamata, kui maja on korralikult ehitatud. Rikkumisel ja kahju tekkimisel või suurenemisel peab olema põhjuslik seos."

Kõige sagedasemad juhud, kus kahju tekib ehitusnormide rikkumisest, on Kivirüüti sõnul juhtumid küttekollete ehitamisel.

"Paljudel juhtudel paigaldatakse uutes puit- ja segaehitistes saunakeriste moodulkorstnad maja puitosadele liiga lähedale ja sellisel juhul ei ole tulekahju enam kaugel," märgib ta.

"Siit ka soovitus majaomanikele, kes ise täpselt ei tea, kuidas nende maja on ehitatud ja kas küttekollete ehitamisel on kõiki norme järgitud - alati on lihtsam ja odavam avada korstna ümbrus ja ükskord koos spetsialistiga veenduda, kas kõik on korras."

If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Merko Kimsto sõnul eeldab kindlustusandja, et hoone omanik käitub vara suhtes heaperemehelikult ja on seadusekuulekas.

"Näiteks on uute ehitiste puhul elementaarne ehitusloa olemasolu ning korralik omanik hangib esimesel võimalusel ehk siis hoone valmimisel ka kasutusloa," selgitab Kimsto.

"Kõige olulisemad nõuded on üldjuhul välja toodud kindlustustingimustes ohutusnõuete peatükis." Kimsto lisab, et kui klient pole ohutusnõuete vastu eksinud, siis üldjuhul hüvitamisel probleeme ei teki.

Kindlasti tuleb Kimsto sõnul teadvustada asjaolu, et paljude kindlustusseltside tingimustes on välistatud ehituspraagist tingitud kahjude hüvitamine.

"Eeldatakse, et kui praaktöö põhjustab kahju, siis pöördub klient otse ehitaja ehk praaktöö tegija poole," selgitab Kimsto. "Sellele aga ei oska enamik kliente lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata, vaadatakse vaid kindlustusmakset."

Ühe õnneliku näitena toob Kimsto juhtumi, kus klient ostis paarismaja boksi ja võttis selle kindlustamiseks kaks pakkumist. "Klient otsustas paarismaja kindlustada If Eesti Kindlustuses," jutustab ta.

"Mõni päev pärast kindlustuslepingu sõlmimist põles hoone maha, põhjuseks metallist suitsutoru oskamatu paigaldamine ehitajate poolt. If hüvitas kliendile tekkinud kahju."

Kimsto lisab, et samas teise kindlustusseltsi tingimuste kohaselt poleks selline ehituspraagist tingitud kahju hüvitamisele kuulunud. "Lähtuda tuleb põhimõttest, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde," kinnitab ta.

Kimsto leiab, et tuleohtlikud tööd tuleks kindlasti tellida oma ala asjatundjatelt. "Kui aga majaomanik otsustab ise küttesüsteemide või elektrisüsteemide paigaldamisel kätt proovida, võib kahju korral hüvitamisega probleeme tekkida," teab Kimsto.

"Väga suur osa tulekahjudest saab alguse valesti paigaldatud metallist suitsutorust, kaminast või kerisest." Ta räägib, et tuleohutuse parandamiseks otsustasid kindlustusseltsid omalt poolt õla alla panna ja töötati välja metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri juhendmaterjal. "Selles juhendmaterjalis on välja toodud suitsukorstnate tuleohutuse kõige olulisemad momendid," ütleb ta. "Juhend on tasuta saadaval If Eesti Kindlustuse kodulehel."

Seesam Kindlustuse tootejuhi Ene Reedi sõnul sõlmitakse kindlustuslepinguid järjest kiiremini ning seda protsessi on üritatud kliendile võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha.

"Kõiki maju, mida kindlustada soovitakse, kindlasti üle ei vaadata," ütleb ta. "Seda tehakse üksnes konkreetse vajaduse korral, näiteks vanemate hoonete puhul."

Reedi ütleb, et otse loomulikult on kahju hüvitamisel eelduseks, et dokumendid on korras. "Nende olemasolu ja korrasoleku eest vastutab hoone omanik, sest see on omaniku seadusjärgne kohustus," kinnitab ta.

"Samas reaalsus on sageli teine ning kliendil ei ole võimalik mitmesugustel põhjustel enne kindlustamist kõiki dokumente vormistada."

Kahju hüvitamise eelduseks on täidetud ehitus- ja ohutusnõuded.

Seesam Kindlustuse tootejuhi Ene Reedi sõnul on hüvitise maksmisel kindlustuse jaoks kõige tähtsam, et täidetakse ja järgitakse kindlustuslepingus ja -tingimustes näidatud ehitus- ning ohutusnõudeid.

"Selts võib hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda, kui ohutusnõudeid on rikutud." Samas lisab Reedi, et kui kõik ehitus- ja ohutusnõuded on täidetud, aga hoonele pole veel väljastatud kasutusluba või muud dokumenti ning toimub kahjujuhtum, siis ainuüksi paberi puudumine ei ole põhjus, miks hüvitist võidakse vähendada.

Ta märgib, et Seesam Kindlustus hüvitas 2006. aastal üle 90% kodukindlustuse kahjujuhtumitest, välja maksti üle 14 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing